Vaata, millised muudatused jõuavad peagi välismaalaste seadusesse
Riigikogu võttis 26. märtsil vastu välismaalaste seaduse muudatused, mille hulgas on muudatusi, mis vähendavad välismaalase ja tema tööandja halduskoormust, kuid ka muudatusi, mis kehtestavad uusi nõudeid välismaalase palkamisele. Järgnevalt anname ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest muudatustest.
Tööandjal peab olema eelnev majandustegevus vähemalt kuus kuud
Tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab alates 2026. aasta 1. jaanuarist olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.
Tööandjad saavad tegelikku majandustegevust tõendada mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, näiteks lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudeklaratsioonid.
Eelnõu esialgses versioonis oli kirjas, et tööandjal peab olema eelnev majandustegevus vähemalt 12 kuu jooksul, kuid koja ettepanekul lühendas riigikogu seda tähtaega 6 kuuni. Koja ettepanekul jäi seadusesse lisamata ka nõue, et lühiajalise töötamise registreeringu tegemisel peab tööandjal olema eelneva kuue kuu jooksul majandustegevus Eestis.
Kaob renditöö vahendaja tagatise nõue
Renditöö vahendajate jaoks on positiivseks muudatuseks see, et alates 2026. aasta 1. jaanuarist kaob nõue, et renditöö vahendajal peab välismaalase palkamiseks olema tagatis, mille suurus on vähemalt välismaalase ühe kuu töötasu.
Tagatise nõue asendub nõudega, et enne välismaalase palkamist peab renditöö vahendajal olema vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.
Algselt oli eelnõus kirjas, et renditöö vahendajal peab olema eelnev majandustegevus vähemalt 18 kuu jooksul, kuid koja ettepanekul lühendati seda tähtaega kuue kuuni.
Välismaalast on lubatud palgata Eesti äriregistrisse kantud tööandjal
Alates 2026. aasta 1. jaanuarist kehtib lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. See tähendab, et välismaalasi ei saa enam palgata näiteks filiaalid, kes pole kantud Eesti äriregistrisse.
Eesti äriregistrisse kandmise nõue ei kehti olukorras, kus välismaalase tööandja on avalik-õiguslik juriidiline isik. Muu riigi tööandja saab tulevikus kutsuda Eestisse välismaalasi tööle vaid juhul, kui tegemist on teenusevaba liikumisega või liikmesriigist Eestisse lähetamisega.
Lisandub erand, mil elamisloa taotlemiseks ei ole vaja töötukassa luba
Peagi ei ole vaja töötukassa luba, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba lühiajaliseks Eestis töötamiseks välismaalaste seaduse § 1762 alusel.
Viidatud sätte alusel võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis töötamiseks anda kuni kaheks aastaks, kui ajutise viibimise alusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist olnud registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama vähemalt üheksa kuud ja töötamine jätkub sama tööandja juures, kes on enne elamisloa taotlemist välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerinud.
Kuna töötamist jätkatakse samadel tingimustel sama tööandja juures, puudub vajadus töötukassat koormata ja töötukassa luba lühikese aja jooksul esitada.
Välismaalane ja tema tööandja saavad riigiga suhelda ühe kanali kaudu
Riigikogus vastu võetud seadusemuudatused võimaldavad mõne aasta pärast välismaalasel ja tema tööandjal suhelda riigiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel. See tähendab, et edaspidi saab Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente esitada erinevatele riigiasutustele politsei- ja piirivalveameti elektroonilise kanali kaudu.
Praegu peavad tööandjad esitama andmeid mitmele riigiasutusele: politsei- ja piirivalveametis tuleb taotleda lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ja tähtajalist elamisluba töötamiseks, töötamise registrisse tuleb teha kanne töötamise kohta, lähetatud töötamise korral tuleb teavitada tööinspektsiooni ning töötamiseks mõeldud elamisloa taotlemisel tuleb töötukassalt taotleda luba välismaalase tööle võtmiseks.
Näiteks kui praegu peab tööandja, kes soovib võtta välismaalase tööle, täitma töötukassa loa taotluse Wordi failis ja edastama selle töötukassale digiallkirjastatult e-posti teel ning kui töötukassa annab loa töökoha täitmiseks, saatma selle politsei- ja piirivalveametile, siis edaspidi edastab tööandja töötukassa loa taotluse töötukassale politsei- ja piirivalveameti elektroonilise kanali kaudu ning tööandja ei pea enam töötukassa luba ise eraldi saatma, vaid politsei- ja piirivalveamet saab vajalikud andmed töötukassalt.
Lisaks võimaldavad seadusemuudatused politsei- ja piirivalveametil kasutusele võtta elamisloa ja elamisõiguse taotluste esitamiseks iseteeninduskeskkonna, mis muudab elamisloa taotlemise protsessi lihtsamaks ja paberivabaks.
Eelnevalt kirjeldatud muudatused jõustuvad mitmes etapis aastatel 2026-2029.
Suureneb juhatuse liikme vastutus
Peagi täieneb üks karistusseadustiku säte selliselt, et Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest võidakse lisaks tööandjale karistada ka tööandja juhatuse liiget või muud esindajat, kui tööandja on oma kohustuse täitmise talle delegeerinud.
Kui sul tekib küsimusi välismaalaste seaduse muudatuste kohta, siis võta ühendust koja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.
Riigikogus vastu võetud välismaalaste seaduse muudatustega saad lähemalt tutvuda siin.