Vaata, millised muudatused jõustuvad peagi täiskasvanute koolituse seaduses

1. aprillil jõustuvad mitmed olulised muudatused täiskasvanute koolituse seaduses. Näiteks muutuvad nõuded täienduskoolitusasutustele ja täiskasvanute koolitajatele ning seadusesse lisandub mikrokvalifikatsioonide regulatsioon. Muudatuste väljatöötamisel võeti arvesse ka mitmeid koja ettepanekuid.

Uued nõuded täienduskoolitusasutustele
Täienduskoolitusasutusel on edaspidi veebilehe asemel võimalus seaduses nõutud koolitusteavet avalikustada ka muus avaliku ligipääsetavusega digikeskkonnas. Seadusemuudatus näeb ka ette, et koolitusteave tuleb veebilehel või avalikult kättesaadavas digikeskkonnas avalikustada eesti keeles. Eesti keele kõrval on lubatud avalikustada teavet ka mõnes muus keeles, kuid eestikeelse info kuvamine on edaspidi kohustuslik.

Õppekorralduse aluste dokumendis tuleb edaspidi reguleerida täienduskoolitusele vastuvõtu ja koolituselt väljaarvamise tingimusi ning õppetasu maksmise ja selle tagastamise tingimusi. Edaspidi ei ole vaja reguleerida toodud tegevuste korda. Lisaks jääb seadusest välja kohustus reguleerida õppetasu vabastamise tingimusi ja korda.

Kvaliteedi tagamise alustesse tuleb täienduskoolitusasutusel edaspidi lisada õppekavade arendamise põhimõtted, mis määratlevad suunised õppekavade koostamiseks ja ajakohastamiseks. Lisaks tagasiside kogumise korrale tuleb edaspidi välja tuua ka tagasisidega arvestamise kord. See tähendab, et täienduskoolitusasutus peab töötama välja reeglid, millest ta tagasiside kogumisel lähtub. Hetkel on täienduskoolitusasutuselt nõutud tagasiside kogumist, kuid ei ole pandud kohustust seda hinnata. Algse idee kohaselt oleks tulnud kvaliteedi tagamise alustes kajastada ka tagasiside avalikustamise korda, kuid koja ettepanekul jäi see punkt seadusesse lisamata.

Seadusesse lisandub aga nõue, et täienduskoolitusasutus peab tagama, et tegevusnäitajate õigsus on dokumentaalselt tõendatav. Koja ettepanekul lisati seadusesse aeg, kui kaua tuleb neid dokumente säilitada. Selleks ajaks on kolm aastat alates aasta lõpust, mil dokument loodi.

Alates 1. aprillist ei eristata seaduses enam täienduskoolitusasutuse pidajat ja täienduskoolitusasutust. Edaspidi loetakse täienduskoolituse majandustegevusteate esitanud juriidilist isikut või füüsilisest isikust ettevõtjat koheselt täienduskoolitusasutuseks, mis kannab sama nime juriidilise isikuga. Muudatus mõjutab ca 20 protsenti täienduskoolitusasutustest, kes peavad Eesti Hariduse Infosüsteemis ja oma veebilehel andmeid muutma. Seda on aega teha kuni 2025. aasta lõpuni.

Uued nõuded koolitajatele
Seadus täieneb põhimõttega, et täiskasvanute koolitajal peavad olema koolitatavas valdkonnas erialased ja täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Kompetentside all peetakse silmas teadmiste ja oskuste kogumit, mis on vajalik tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks vastavas valdkonnas.

Kompetentse saab tagada mitmel viisil. Näiteks koolitaja on läbinud koolitaja väljaõppe või muu koolituse, mis toetab täiskasvanute õpetamist. Koolitaja võib olla arendanud kompetentse ka praktilise tegevuse käigus. See tähendab, et koolitaja võib olla omandanud ka töö käigus vastavad kogemused ja oskused. Seadus täpsustab, et täiskasvanute koolitaja kompetentside olemasolu hindab täienduskoolitusasutus.

Täiskasvanute koolitajatega seotud muudatused jõustuvad 1. aprillil, kuid seaduse kohaselt peab täiskasvanute koolitaja vastama uutele nõuetele alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Kui kehtiva seaduse järgi võivad täiskasvanute koolitaja väljaõpet läbi viia vastava ettevalmistuseta inimesed, siis peagi on seaduses kirjas, et täiskasvanute koolitaja väljaõppe koolitajal peab olema magistrikraad haridusteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon või vähemalt 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutse. See nõue hakkab kehtima neile koolitajatele, kes õpetavad andragoogilisi kompetentse ehk pakuvad täiskasvanute koolitaja väljaõppe koolitusi. Täiskasvanute koolitaja väljaõppe läbiviija peab vastama uutele nõuetele alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Koolitajate nõuete täitmise eest vastutab täienduskoolitusasutus ja valmisolekut vastaval ametikohal töötada hindab koolitaja tööandja.

Koja töövõit: täienduskoolitusasutustele ei tule riiklikku kvaliteedihindamist
Riigi esialgne plaan nägi ette, et kõik täienduskoolitusasutused, kes soovivad edaspidi pakkuda täienduskoolitusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditest, peavad läbima riikliku kvaliteedihindamise.

Koda oli selle idee osas kriitiline, sest sellega oleks kaasnenud ebamõistlikult suur koormus ja kulu nii avalikule sektorile kui koolitusettevõtetele. Samas ei tagaks selline lahendus automaatselt kvaliteetset täienduskoolitust. Õnneks loobus ministeerium oma esialgsest plaanist.

Kehtima hakkavad mikrokvalifikatsiooni nõuded
Ühe olulise muudatusena hakkavad kehtima alused mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks. Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ning oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele.

Seaduse kohaselt võivad rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole.

Mikrokvalifikatsiooniõppe maht peab olema vahemikus 5‒30 ainepunkti. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile õppija tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.

Peagi jõustuva seadusemuudatuse kohaselt võivad mikrokvalifikatsiooniõpet läbi viia kõrgkoolid, kutseõppeasutused ja ka muud täienduskoolitusasutused.

Kõrgkoolid võivad mikrokvalifikatsiooniõpet läbi viia õppekavarühmas, kui neil on vastavas õppekavagrupis õppeõigus, ja kutseõppeasutused õppekavarühmas, milles neile on antud õppe läbiviimise õigus.

Kui kõrgkool või kutseõppeasutus soovib pakkuda mikrokvalifikatsiooni õppekavagrupis või -rühmas, kus tal puudub õppeõigus, on tal võimalik taotleda selleks tegevusluba. Tegevusloa taotlemise eelduseks on täienduskoolitusasutuse kvaliteedihindamise läbimine õppekavarühmas, kus tal õppeõigust ei ole.

Muud täienduskoolitusasutused peavad mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks läbima kvaliteedihindamise õppekavarühmas, milles nad soovivad mikrokvalifikatsiooni õppekava avada, ning taotlema selleks tegevusluba.

Mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumiseks on vaja tegevusluba
Tegevusluba annab õiguse viia mikrokvalifikatsiooniõpet läbi õppekava alusel, mis on märgitud tegevusloale. Tegevusluba kehtib viis aastat.

Täienduskoolitusasutus peab esitama tegevusloa taotluse haridus- ja teadusministeeriumile hariduse infosüsteemi kaudu. Taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu, mille suurus on 100 eurot. Taotluses tuleb esitada õppekava, õppekavarühma kvaliteedihindamise positiivne otsus ning kinnitused, et õppekava vastab teaduslikule maailmakäsitusele ja õpe vastab rahvusvahelistele standarditele ja kokkulepetele. Ministeerium peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul.

Läbida tuleb ka kvaliteedihindamine
Mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumiseks peab olema läbitud ka õppekavarühma kvaliteedihindamine. Õppekavarühma kvaliteedihindamine on täienduskoolitusasutuse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppearendustegevuse hindamine. Õppekavarühma kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ning sõltumatute ja kompetentsete ekspertide hindamisest.

Kvaliteedihindamise käigus ei kontrollita iga üksikut õppekava, vaid hindamine toimub õppekavarühmapõhiselt. Ühes õppekavarühmas võib täienduskoolitusasutusel olla erinevaid õppekavasid, millest kvaliteedihindamise valimisse satuvad vaid mõned. Kvaliteedihindamine viiakse läbi koolitusasutuse taotlusel.

Täienduskoolitusasutus esitab õppekavarühma kvaliteedihindamise taotluse hariduse infosüsteemi kaudu ja tasub kvaliteedihindamise eest riigilõivu 1450 eurot. Koda tegi ettepaneku vähendada riigilõivu suurust, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse. Kvaliteedihindamist hakkab korraldama haridus- ja noorteamet.

Mikrokvalifikatsiooniõppe lõpetanule peab täienduskoolitusasutus väljastama mikrokvalifikatsioonitunnistuse, mille andmed tuleb täienduskoolitusasutusel kanda Eesti Hariduse Infosüsteemi.

Seaduse järgi on võimalik mikrokvalifikatsioone koguda ja kombineerida, et tõendada formaalõppes kvalifikatsiooni omandamist või kutsetunnistuse saamist.

Kui sul tekib küsimusi 1. aprillil jõustuvate muudatuste kohta, siis võta ühendust koja juristidega aadressil juristid@koda.ee.

Täiskasvanute koolituse seadusega saad lähemalt tutvuda siin.