Vaata, millised õigusaktid jõustusid 1. juulil

1. juulist pikenes isapuhkus 30 päevani, vanemahüvitise maksmine muutus paindlikumaks, jõustusid kümned muudatused seoses välistööjõuga ning kehtima hakkasid muudatused, et soodustada laevade Eesti lipu alla toomist. Kokku jõustus juuli esimesel päeval ligi 80 õigusakti.

Isad saavad 30 päeva täiendavat vanemahüvitist
1. juulil jõustus perehüvitise seaduse muudatus, mis annab kõikidele isadele õiguse saada isa täiendavat vanemahüvitist 30 päeva ulatuses iga lapse kohta. See lisandus varasemale vanemahüvitise saamise perioodile ning see ei ole ülekantav lapse emale.

Isa täiendavat vanemahüvitist saab isa kasutada endale sobival ajal 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni  lapse kolmeaastaseks saamiseni. Isa täiendavat vanemahüvitist on õigus saada nii töölepinguga töötajal, FIE-l, käsundus- ja töövõtulepinguga töötaval isal kui ka töötul. Kui töölepinguga töötav isa soovib saada isa täiendavat vanemahüvitist 30 päeva ulatuses, peab ta see aeg olema isapuhkusel.

Vaata lisaks: Perehüvitiste seadus

Isapuhkus pikenes 30 päevale
Alates 1. juulist on töölepinguga töötaval isal õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva varasema kümne tööpäeva asemel. Lisaks muutus pikemaks periood, mille jooksul saab isapuhkust kasutada. Isal on nüüd õigus võtta isapuhkust 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Varasemalt sai isapuhkust kasutada kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

Töölepingu seadus võimaldab isal oma puhkust kasutada ühes osas või osade kaupa. Seadusesse lisandus tööandjaid kaitsev põhimõte, et tööandja võib keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme päeva pikkuse osana.

Juulist muutusid ka isapuhkuse hüvitamise põhimõtted. Riik hüvitab edaspidi isale isapuhkuse vastavalt vanemahüvitise määramise ja maksmise reeglitele. See tähendab, et tööandjad ei pea enam arvestama isapuhkuse tasu suurust, tegema isapuhkuse tasu väljamakseid ega taotlema selle hüvitamist sotsiaalkindlustusametilt. Samas lisandus tööandjatele kohustus teha töötamise registrisse märge, et isa kasutab isapuhkust.

Pikemat isapuhkust saab kasutada isa, kelle laps sünnib pärast 2020. aasta 30. juunit ja kes ei ole enne lapse sündi isapuhkust kasutanud.

Vaata lisaks: Töölepingu seadus, Maksukorralduse seadus

Vanemahüvitiste maksmine muutus paindlikumaks
Alates 1. juulist võib vanemahüvitist kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuid riik maksab vanemahüvitist endiselt 435 päeva ees. See tähendab, et muudatus võimaldab perel valida, kas nad soovivad vanemahüvitist saada järjestikku või osade kaupa. Vanemahüvitist saavad paindlikumalt kasutada ka need, kes said vanemahüvitist enne 1. juulit.

Vanemahüvitise maksmist saab nüüd peatada vastavalt lapsevanema soovile kalendrikuu kaupa. Erandiks on vanemahüvitise määramise algus- ja lõpukuu ning isa täiendav vanemahüvitis, kus periood võib olla ka lühem kui kalendrikuu. Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata.

Vaata lisaks: Perehüvitiste seadus

Välistööjõuga seotud muudatused
1. juulil jõustus välismaalaste seaduses rohkem kui 50 muudatust, kuid ettevõtete peamisi murekohti need ei lahenda. Muudatused ei leevenda sisserände piirarvu reeglit ega keskmise palga nõuet. Positiivse poole pealt saab esile tõsta seda, et riik hakkab välja andma viisasid kaugtöö tegemiseks. Sellist viisat on võimalik taotleda diginomaadil ehk välismaalasel, kelle Eestis ajutise viibimise eesmärk on töökohustuste täitmine asukohast sõltumatu töötajana Eestis.

Vaata lisaks: Välismaalaste seadus

Parkimiskohtade ehitamisel tuleb arvestada elektriautodega
1. juulist jõustusid ehitusseadustiku muudatused, mille kohaselt tuleb uue hoone ehitamisel luua laadimistaristu ka elektriautodele, kui hoone juurde tuleb vähemalt kümme parkimiskohta. Rohkem kui kümne parkimiskohaga elamu püstitamisel tuleb kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga.  Juhtmetaristu koosneb kaablikaitsetorudest, millesse on parkimiskoha omaniku või rentniku soovi korral võimalik paigaldada elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. Rohkem kui kümne parkimiskohaga mitteelamu puhul tuleb juhtmetaristuga varustada vähemalt viiendik parkimiskohtadest ja paigaldada tuleb vähemalt üks laadimispunkt. Mitme kasutamisotstarbega hoone puhul rakendatakse nõudeid lähtudes ehitisregistrisse märgitud hoone peamisest kasutusotstarbest. Elektriautode laadimistaristuga seotud nõuded kehtivad ka olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel.

Lisaks tuleb vähemalt üks laadimispunkt luua olemasoleva mitteelamu juurde, kus on parkimiskohti rohkem kui 20. Vajalike ehitustööde tegemiseks annab ehitusseadustik 5-aastase üleminekutähtaja.

Vaata lisaks: Ehitusseadustik

Taimekaitseseadusega seonduvad muudatused
1. juulil jõustus taimekaitseseaduses rohkem kui 60 muudatust. Oluliseks muudatuseks on majandustegevusteate esitamise kohustuse laiendamine. Edaspidi peavad kõik taimse istutusmaterjali turustamisega tegelevad ettevõtted teavitama oma tegevusest põllumajandusametit.

Lisaks jõustus muudatus, mille kohaselt peavad ettevõtted, kes soovivad tegeleda puidust pakkematerjali ning puidu või muu objekti vastavusmärgiga märgistamisega, või ettevõtted, kes peavad väljastama taimepassi taime, taimse saaduse või muu objekti vedamisel, taotlema selleks tegevusloa. Tegevusloa saamise kriteeriumiks on asjakohase koolituse läbimine ja eksami sooritamine.

Oluliselt muutuvad ka järelkontrolli toimingute rahastamise põhimõtted. Muudatuse kohaselt võetakse ettevõttelt järelevalvetasu kontrolli tegemise eest, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ametliku kontrolli käigus avastatud rikkumise tõttu ning selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud.

Vaata lisaks: Taimekaitseseadus

Laevandussektorit puudutavad muudatused
1. juulil jõustusid sajad laevandusega seotud muudatused, mille eesmärk on luua soodsamad tingimused välismaa laevade Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse registreerimiseks ja Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Näiteks on Eesti meremeestel võimalik saada ravikindlustust haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimisega ajal, mil tal puudub sundkindlustus seaduse alusel. Samuti tekib laevade Eesti lipu alla lisandumisel Eesti meremeestele võimalus asuda nendel laevadel tööle ja saada seeläbi juurdepääs Eesti pensionikindlustusele. 

Lisaks täpsustatakse laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viiakse see kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Üheselt määratletakse rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada. Näiteks kuuluvad lisategevused  tonnaažikorra alusel maksustatava tulu hulka vaid juhul, kui nendelt saadav tulu ei ületa 50% kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veo (põhitegevused, lisategevused ja muud abikõlblikud tegevused) kogutulust. Samuti määratakse reegel olukorraks, kui laev teeb reise nii Eestis kui välisriikides. Kui Eesti sadamate külastatavus jääb alla 50 protsendi, on tonnaažikorda lubatud rakendada.  

Tutvu muudatustega: 

• Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus 
• Kaubandusliku meresõidu seadus   
• Tulumaksuseaduse muudatused  

Põlevkivi kaevandavatel ettevõtetel on lubatud kasutada eriotstarbelist diislit
Alates 1. juulist kuni 30. juunini 2022 on põlevkivi kaevandavatel ettevõtetel lubatud põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sealhulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates kasutada eriotstarbelist diislikütust. Avalikel teedel ei tohi erimärgistatud kütusega sõita.

Vaata lisaks: Vedelkütuse erimärgistamise seadus

Riigilõivudega seotud muudatused
1. juulist suurenesid olulisel määral keskkonnakompleksloaga ja kiirgustegevusloaga seotud riigilõivud. Samas vabastas riik lõivust veekogu paisutajad, välja arvatud hüdroenergia tootjad, ning üldgeoloogilise uurimistööga seotud tegevused. Muutusid ka keskkonnaloa andmise ja muutmisega seotud riigilõivud.

Lisaks muutusid riigilõivud ka seoses ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse sertifikaadi saamisega seotud toimingute tegemise eest.

Vaata lisaks: Riigilõivuseadus

Vesiviljelusettevõtted vabanesid saastetasu maksmisest
Keskkonnatasude seaduses jõustus muudatus, mille kohaselt ei nõua riik edaspidi saastetasu, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse viiakse taimede, loomade ja seente kasvatamiseks orgaanilisi aineid, fosforiühendeid, lämmastikuühendeid või heljumit ning ei ületata veeloaga kehtestatud keskkonda minevaid saasteainete koguseid aastas.

Vaata lisaks: Keskkonnatasude seadus

Kui Sul tekib küsimusi 1. juulil jõustunud õigusaktide kohta, siis võta ühendust meie juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.