Vabatahtlik tervisefond aitab tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis rahandusministeeriumile ettepaneku luua täiendav vabatahtlik tervisefond, kuhu oleks võimalik nii tööandjatel kui ka töötajatel enda poolt makseid suunata. Töötajal tekiks täiendav võimalus tervisefondist ootamatute tervisemurede lahendamiseks teha vajaduse korral kulude katteks rahalisi väljamakseid. Tinglikult võiks sellist fondi võrrelda ka pensioni kolmanda sambaga. Koda leiab, et sellise fondi loomine on meditsiini rahastuse tulevikuperspektiivi arvesse võttes äärmiselt vajalik.

„Praegu rahastatakse Eesti tervishoidu suurel määral tööhõivest tulevatest tuludest, kuid rahvastiku vananedes ei ole senine süsteem jätkusuutlik, ning seda juba lähiaastatel. Lisaks mõjuvad tuludele negatiivselt ka paindlikumaks muutuvad töövormid ning vähenev tööjõu hulk. Seetõttu on vaja täna olemasolevat süsteemi uuendada ning luua lisavõimalusi töötajate tervise kindlustamiseks. Üheks selliseks võimaluseks on luua vabatahtlik tervisefond, kuhu oleks võimalik nii tööandjatel kui ka töötajatel vabatahtlikult sissemakseid teha, et vajadusel kogutud vahendeid hiljem tervishoiuteenuste kasutamiseks tarvitada,“ sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Ka Eesti 2035 strateegia eelnõus on märgitud, et Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst, mis on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine. Praegust teenuste taset hoides kasvavad Eesti Haigekassa kulud aastaks 2035 ligi 24% kiiremini kui tulud.

Peale selle avaldab tervishoiusüsteemile pidevat survet tervisesekkumiste kulude kasv, mis tuleneb tervishoiutöötajate palgamuutustest ning tervisetehnoloogia arengust ja kallinemisest. Vanemaealiste ja mitmikhaigustega inimeste osakaalu kasv hakkab tervisesüsteemi kulusid mõjutama märgatavamalt pärast 2035. aastat, viies valitsussektori kuni 1% defitsiiti (2070. aastaks väheneb defitsiit 0,6%ni SKPst). See omakorda halvendab terviseteenuste kättesaadavust. Paltsi sõnul tuleb seetõttu mõelda lahendustele, mis aitavad nii hetkel kui ka tulevikus tagada kvaliteetsete terviseteenuste kättesaadavust.

Palts tõi välja, et ettepaneku eesmärgiks on võimaldada töötajal fondist võtta välja summasid juhuks, kui tekib mõni ootamatu tervisemure. Näiteks hambaravi osas toetab riik kõiki täiskasvanud ravikindlustusega isikuid hambaravihüvitisega, milleks on 40 eurot aastas. Kui inimesel tekivad hambaarsti visiitidel ootamatult suured raviarved ning tal ei ole neid võimalik koheselt tasuda, siis oleks võimalus teha tervisefondist väljamakse, mis vajaminevate summade olemasolu korral lahendaks puudujäävate summade probleemi. Samuti aitaks tervisefond juhtudel, kui tasuta eriarsti aja saaks mitme kuu pärast, kuid tõsise tervisemure korral ei oleks võimalik nii kaua oodata. Töötaja saaks võtta tervisefondist vajaliku rahasumma ning minna tasulise eriarsti juurde.

„Ettepanekus toodud lahendus tervisefondi loomise idee osas suurendaks toetust hetkel raskes olukorras olevale tervishoiusüsteemile, sest haigekassast raha ei võetaks, vaid omapoolselt aitaksid nii ettevõtted kui ka töötajad tervishoiusüsteemi jätkuvale toimimisele kaasa,“ lisas Palts.

Loodav lisavõimaluse regulatsioon võiks olla sarnane hetkel olemasoleva täiendava vabatahtliku kolmanda pensionisamba reeglitega:

1. tööandjal ja töötajal on õigus määrata tervisefondi sissemaksete suurust ise ja makse suurust peaks saama alati muuta;
2. võimalik saada füüsilisel isikul 20% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6 000 eurot;
3. kehtestatakse maksepuhkuse ning lepingu katkestamise võimalus nii tööandjale kui töötajale;
4. fondis olevat raha saab töötaja kasutada tasuliste tervishoiuteenuse kulude katteks;
5. töötajal peab säilima õigus raha välja võtta igal ajal ning vajalikus ulatuses, kuid kui ta võtab raha välja tervishoiuteenusega mitteseotud kuludega, siis peab töötaja tasuma 20 protsenti tulumaksu;
6. raha kasutamine peaks olema võimalik ka vähemalt isiku enda pereliikmete – alaealiste ülalpeetavate tervisega seotud kulude katmiseks, kuid ilmselt oleks mõistlik laiendada ka hooldamisel olevatele vanematele ja vanavanematele;
7. tööandjatel peaks olema eelnevalt nimetatud piirmäära ulatuses tulumaksusoodustus;
8. sarnane toimimine nagu kolmanda samba puhul ehk summasid investeeritakse ning summa ei seisa lihtsalt kontol ega kaota oma väärtust.