Vahekokkulepe ELi tulevases rahastamises
Eelmisel teisipäeval 10.11 saavutasid Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu poliitilise kokkuleppe ELi rahastamise eelarveläbirääkimistes, mis hõlmab nii ELi pikaajalist eelarvet (mitmeaastane finantsraamistik 2021-2027) kui ka uusi omavahendeid. Nüüd peavad EL parlament ja nõukogu kompromissi ametlikult heaks kiitma.
Kokkuleppele jõuti pärast konsultatsioone, mis on väldanud alates augusti lõpust. Kokkulepe täiendab ELi juhtide vahel juulis kokku lepitud 1824,3 miljardi euro suurust laiaulatuslikku finantspaketti, mis ühendab 1074,3 miljardit euro suurust järgmist mitmeaastast finantsraamistikku ja 750 miljardi euro suurust ajutist taasterahastut „Next Generation EU“. St varasem EK pakutud eelarve täieneb 16 miljardi euro võrra. 15 miljardi euroga tugevdatakse ELi juhtprogramme, mis aitavad muuhulgas kaitsta kodanikke COVID-19 pandeemia tagajärgede eest. Üks miljard eurot läheb eriolukordade ja kriisidega toimetulekuks
Kokkulepitud pakett sisaldab järgmist:
- ELi programmide, sealhulgas programmide „Euroopa horisont“, „EL tervise heaks“ ja „Erasmus+“ sihtotstarbeline tugevdamine 15 miljardi euro võrra täiendavatest vahenditest (12,5 miljardit eurot) ja ümberjaotamistest (2,5 miljardit eurot) järgmisel rahastamisperioodil, pidades samal ajal kinni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli järeldustes sätestatud kulude ülemmääradest;
- Suuremat paindlikkust, et EL saaks reageerida ettenägematutele vajadustele;
- eelarvepädevate institutsioonide suurem kaasamine taasterahastu „Next Generation EU“ tulude järelevalvesse;
- suuremad elurikkuse eesmärgid ning elurikkuse, kliima ja soolise võrdõiguslikkusega seotud kulutuste tugevdatud järelevalve. Siinjuures peab vähemalt 30% ELi pikaajalisest eelarvest ja taasterahastust toetama kliimaeesmärkide saavutamist. Lisaks tuleb tagada, et alates 2024. aastast oleks 7,5% ELi iga-aastastest kulutustest suunatud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele;
- soovituslik tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtmiseks.
ELi uued omavahendid
Nii Euroopa Parlamendi kui EL nõukogu poolt leiti, et taasterahastu võla tagasimaksetega seotud kulud ei tohiks tulla investeerimisprogrammide arvelt ega tuua kaasa liikmesriikide suuremaid osamakseid. Seepärast lepiti kokku uute omavahendite kasutuselevõtu tegevuskava järgmiseks seitsmeks aastaks. Lisaks 2021. aastal jõustuvale plastimaksule sisaldab õiguslikult siduv tegevuskava heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevat omatulu (alates 2023. aastast), digimaksu (alates 2023. aastast) ja finantstehingute maksu (alates 2026. aastast). (Kommentaariks: ühtegi neist tegelikkuses veel ei eksisteeri, kõik alles vajavad vastuvõtmist ja liikmeriikide nõusolekut)
Kokkulepe esitatakse nüüd liikmesriikidele heakskiitmiseks koos järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja taastepaketi muude elementidega, kaasa arvatud liidu eelarve kaitsmise üldine tingimuslikkuse kord, mille suhtes nõukogu ja parlament saavutasid esialgse kokkuleppe 5. novembril.