Vähki tekitavad ained töökeskkonnas
Vabariigi Valitsuse otsusega võeti vastu määrus „Tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute direktiivi 2004/37/EÜ muudatuste ülevõtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine.“ Määrusega täiendatakse keemiliste ainete loetelu ja nende piirnorme, et vähendada töötajate kokkupuudet töökeskkonnas keemiliste ainetega ning ennetada vähki haigestumist.
Määruses nimetatud keemiliste ainetega võib kokku puutuda peamiselt tööstussektoris (täpsemalt keemia-, puidu-, mööbli- ja metallitööstuses, kummi- ja plasttoodete tootmises), lisaks ehitussektoris ja transpordisektoris. Keemiliste ainetega kokkupuutel on suur oht erinevate vähivormide tekkele (nt kopsu-, maksa-, soolevähk), samuti võib kemikaalidega kokkupuude põhjustada hingamisteede haiguseid ja neuroloogilisi häired.
Alljärgnevalt on välja toodud mõned näited muudatustest ning ainete kasutusaladest.
Uute ainetena lisanduvad:
- bromoetüleen (kasutatakse kemikaalide, kummi- ja plasti ning nahatoodete tootmises),
- kroom(VI)ühendid (kasutatakse keemia-, puidu- ja metallitööstuses, nt värvide tootmine; graveerimistööd; terase keevitamine; lehtmetalli töötlemine).
- diiselmootorite heitgaasid (diiselmootorid käitavad väga erinevaid sõidukeid, rasketehnikat ja masinaid, mida kasutatakse paljudes tööstusvaldkondades, sh transpordis, põllumajanduses).
Rangemaks muutuvad järgnevate keemiliste ainete piirnormid:
- etüleenoksiidile (pestitsiidide, puhastusvahendite, vahtude, lahustite ja liimide koostisaine)
- hüdrasiinile (kasutatakse põllumajanduses pestitsiidide koostises).
Mitmele ainele lisatakse märge, mis näitab, et tegemist on naha kaudu kergesti imenduva ainega:
- mineraalõlid, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks;
- o-toluidiin, mida kasutatakse keemiatööstuses, samuti naha-, tekstiili- ja paberitööstuses värvide tootmisel, kummi-, karusnaha-, puidu-, juuksevärvi ja farmaatsiatoodete tootmisel.
Mitmele ainele lisatakse märge, mis näitab, et tegemist on kantserogeense ainega:
- akrüülamiidile (kasutatakse keemiatööstuses reaktiivse monomeerina polümeeride tootmisel, samuti side- ja liimainete tootmisel).
- sissehingatava kristallilise ränidioksiidi ainegruppi kuuluvatele ainetele (kristobaliit, kvarts ja tridümiit), mida esineb looduslikult erinevates kivimites (nt liivakivis) ja neid kasutatakse näiteks ehituses täitematerjalina, keraamikatööstuses keraamiliste glasuuride koostisosana jm.
Määrus on avaldatud ja kättesaadav Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/117102019001 ning jõustub 17.01.2020. Seletuskirja leiab siit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e17c08e7-a9e6-4524-a40f-73003d3890b3.