Välisvärbamistoetus on puuduv pusletükk, kuid puuduvaid tükke on veel teisigi
Kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhtaja Marko Udras leidis Äripäevas ilmunud arvamusloos, et tööandjatele suunatud välisvärbamise toetus on küll igati tervitatav, kuid seda ei tohiks piirata vaid ühe sektoriga. Ja kuigi selline toetus on vajalik välistöötajate värbamise soodustamiseks, siis arengukohti on veelgi.
Kui riik on otsustanud maksta tööandjatele välisvärbamistoetust, siis peaks toetusskeem laienema kõikidele välisspetsialistidele, mitte ainult IKT spetsialistidele. Riik peaks tööandjaid, kes värbavad välismaa tippspetsialiste, kellest Eestis on puudus ja keda me vajame, kohtlema võrdselt.
Mai kuus avaneb kõikidel tööandjatel, kes on võtnud välismaalt tööle IKT spetsialisti, võimalus saada riigilt toetust 2000 eurot iga värvatud töötaja kohta. Toetuse saamiseks tuleb täita veel mõningaid täiendavaid tingimusi, kuid midagi väga bürokraatlikku ja üle jõu käivat siin tööandja jaoks ei ole.
Riik on seadnud eesmärgiks, et tänu värbamistoetusele tuleb Eestisse tööle ca 2000 välismaalast. On naiivne loota, et 2000-eurone toetus on Eesti ettevõtjale peamine motivaator välismaa IKT spetsialisti palkamiseks. See ei ole nii ja ei peagi olema.
Kuigi välisvärbamistoetuse mõju võib väike olla, on see siiski üks puudolev pusletükk suures pildis. Suure pildi all pean silmas tugiteenuseid, mida riik pakub tööandjatele ja välismaalastele, et Eestisse tuleksid elama ja tööle välisspetsialistid, kes panustavad Eesti majanduse arengusse.
2000-eurone toetus tähendab ettevõtjate jaoks seda, et välisspetsialisti värbamise kulud vähenevad. See võib motiveerida välisspetsialiste värbama eelkõige neid ettevõtjaid, kes täna on mõelnud või plaaninud välisspetsialiste palgata, kuid ei ole seda veel mingil põhjusel teinud. Toetus pakub ettevõtjatele kindlustunnet, et kui ta investeerib välismaa IKT spetsialisti värbamisse ning see õnnestub, siis saab ettevõtja riigilt toetust 2000 euro ulatuses.
Kui ettevõtja võtab tööle mõne muu välismaa tippspetsialisti, kellest Eestis on puudus, näiteks inseneri, keevitaja või ettevõtte juhi, siis nende inimeste värbamiseks riik rahalist toetust ei maksa. Kuigi on teada, et lisaks IKT spetsialistidele on tööjõu puudus juba täna ning edaspidi ka mitmete teiste tippspetsialistide osas.
Kaubandus-tööstuskoda on teinud riigile ettepaneku laiendada toetust ka teistes valdkondades tegutsevate välisspetsialistide värbamiseks. Seda tingimusel, et täidetud on ka muud värbamistoetuse saamise tingimused, sealhulgas vähemalt 2000-eurose töötasu nõue. Kui riik pakub toetust, siis ei peaks seda võimaldama vaid ühe valdkonna välisspetsialistide värbamiseks, vaid tingimused peaksid olema kõigile võrdsed.
Mitmed uuringud on näidanud, et Eestis on lähiajal vajadus kümnete tuhandete tippspetsialistide järele. Näiteks OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia raporti kohaselt on aastaks 2020 Eestil vaja ca 37 000 IKT oskustega spetsialisti. Täna on meil selliseid inimesi alla 30 000. See tähendab, et lähiajal on juurde vaja Paide linna elanike jagu IKT spetsialiste. Kahjuks ei suuda me ainult kohalike inimestega seda vajadust katta isegi siis, kui suureneb huvi IKT õppimise vastu ja õppekohtade arv. Seetõttu peame oma pilgud pöörama ka välismaa spetsialistide poole ning neid Eestisse tööle meelitama. See tähendab, et järjest rohkematel tööandjatel tuleb mõelda välismaa spetsialistide palkamise peale. Värbamistoetus on üheks abimeheks, kuidas suurendada tööandjate valmisolekut ning pakkuda neile tuge välismaalaste värbamisel.
Samas on suurest pildist puudu mitmeid olulisemaid pusletükke kui värbamistoetus. Näiteks võib välisspetsialistide palkamisel saada esimeseks takistuseks sisserände kvoot. Probleeme on mujalgi. Kui välisspetsialist jõuab Eestisse, siis on ta sageli hädas avalike teenuste kättesaadavusega. Näiteks on välismaalasel keeruline leida lapsele inglisekeelset lasteaiakohta või perearsti, kes suhtleb mõnes võõrkeeles. Seega on ootus ja lootus, et välisvärbamistoetuse kõrval saab lähiajal ellu viidud nii mõnigi teine täna puuduolev pusletükk.
Marko Udras,
kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja
Ilmus esmakordselt 8. mail Äripäevas.