Valminud on Eesti disainivaldkonna arengukava 2023. aastani

PRESSITEADE
Eesti Disainikeskus
8. oktoober 2019

Valminud on Eesti disainivaldkonna arengukava 2023. aastani

Septembri lõpus sai Eesti Disainikeskuse eestvedamisel valmis Eesti disainivaldkonna kauaoodatud arengukava aastani 2023. Tegemist on valdkonnasisese kokkuleppega selles, kuhu Eesti disainivaldkond peaks arenema ja mida tuleks selleks teha.

Disainivaldkonna arengukava on sündinud valdkonnasisese algatusena ja viiakse ellu organisatsioonide omavahelises tihedas koostöös. Eesti mõistes on tegu erakordse sündmusega, sest tegemist pole järjekordse sahtlisse kirjutatud poliitikadokumendiga, vaid arengukava on sündinud konkreetselt disainivaldkonna enda seesmistest vajadustest. Esmakordselt on nii paljud valdkonnas toimetavad organisatsioonid jõudnud üksmeelele, kuidas ja millega edasi minna.

Arengukavas otsitakse ühiselt lahendusi järgmistele küsimustele: Kuidas rakendada disaini paremini majanduse ja ühiskonna hüvanguks? Milles seisneb disainivaldkonna arenguhüpe, mis viiks valdkonna n-ö uuele tasandile? Kuidas toetada professionaalsust, vähendada valdkonna sees tegevuste killustatust ja dubleerimist? Kuidas teha ühiskonnas nähtavaks muutused, mis on toimunud disainiprofessioonis, kus disain on liikunud sotsiaalsetele mängumaadele? Riigipoliitika tasandil on tegemist disainivaldkonna ettepanekutega riigile poliitiliste otsuste tegemiseks.  

Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihandi sõnul on riikliku või riiklikult tunnustatud disainipoliitika olemasolu oluline, sest see saadab tugeva sõnumi nii ühiskonnale kui ka disainivaldkonnale, et riik usub disaini väärtusesse. ‘‘Et kiirendada disaini rakendamist kõigis eluvaldkondades, tõstes seeläbi riigi konkurentsivõimet, kodanike heaolu ning edendades innovatsiooni, on vaja poliitikat või strateegidokumenti, kus öeldakse ühiskonnale selgelt välja, et disainil on selles väga tähtis osa. Taoline dokument aitab kõigil osapooltel jõud mõtestatult ühendada, et ühiskonda ja valdkonda arendada,‘‘ lisab Vihand. 

‘‘Kui vaadata näiteks Põhjamaid, siis nii Soomel kui Taanil on olemas oma riiklik disainipoliitika. Tegelikult on Eesti olnud alates 2007. aastast Euroopa disainivaldkonna suunanäitajate seas – siin võeti vastu disainipoliitika alused ning aastatel 2007–2013 oli disain osa ametlikust ettevõtluspoliitikast. Samas, juba kuus aastat pole Eestis olnud kehtivat riiklikul tasemel disainivaldkonna strateegiadokumenti. Peame sellist valdkonnaülest strateegiat ülimalt oluliseks; seetõttu tuligi just disainivaldkonna enda seest initsiatiiv luua taaskord kava, mis ühendaks jõud ühiskonna ja disainivaldkonna arenguks,‘‘ rõhutab Vihand.

Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu president arengukavast: ‘‘Disain on ressurss, mida õigesti kasutades on võimalik kasvatada majanduslikku õitsengut ning luua inimsõbralikku keskkonda ja heaolu. Eesti on alles teel selles suunas, et disainerite potentsiaali maksimaalselt ära kasutada. Arengukava eesmärk on näidata Eesti võimalikke arenguid globaalsete disainisuundumuste ja Euroopa disainipoliitika kontekstis. Kuna märksõna on koostöö, siis kuidas saaksid meie potentsiaalsed koostööpartnerid teadus-, haridus-, majandus- ja kultuurivaldkonnas end positsioneerida kui nad ei tunne disainivaldkonna visioone ja võimalusi."

Disainivaldkond on pidevas arengus. Täna saaks disain Eesti ühiskondliku heaolu ja majanduse arengut tagant tõugata, aidates Eesti ettevõtetel ja avalikul sektoril paremini ette näha ja läbi mõelda  tulevikuarenguid kiiresti muutuvas maailmas, lahendada kompleksseid probleeme nii keskkonnaressursse säästes, uusi tehnoloogilisi võimalusi rakendades kui ka kasutajaid ja kogukondi võimestades. Lisaks saab disaini abil luua ühiskonnas inimsõbralikke ja ligipääsetavaid keskkondi, aidata kaasa erialadevahelisele koostööle, toota efektiivselt suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua kultuurilisi väärtusi, olla riigi identiteedi ja elustiili osa, toetudes kohalikule omapärale.

‘‘Disain aitab muuta meid ümbritsevat keskkonda toimivamaks, mugavamaks, ilusamaks ja lihtsamini kasutatavaks. See on lisandväärtust kasvatav investeering nii ettevõtja kui riigi jaoks, ehkki praegu veel ei pruugita seal peituvaid võimalusi nii hästi märgata. Sellepärast on väga tervitatav, et valdkonna arengukava pakutav visioon annab kätte just need suunad, kuidas tuua disainmõtlemist inimesele lähemale ja panna see tõesti teenima nii meie inimesi kui ka kogu Eesti majandust ja rahvusvahelist kuvandit,‘‘ leiab Veronika Valk-Siska, Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas arengukavast rääkides, et: ”Disaini peale mõeldes peame mõistma, et disain ei tee asju ainult ilusamaks, vaid hõlmab lisaks graafilistele lahendustele ja füüsilistele objektidele ka teenuseid, protsesse ja süsteeme, mis on tähtsad ettevõtete efektiivseks toimimiseks. Disaini oskuslik kasutamine aitab tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning võimaldab suurendada käivet ja kasumlikkust, ehk teisisõnu, aitab küsida rohkem raha.“

Lõpetuseks lisab Kristjan Mändmaa, EKA Disainiteaduskonna dekaan: ‘‘Tunnustan Eesti Disainikeskust väsimatu töö eest arengukava väljatöötamisel ja erinevate osapoolte kaasamisel. Aega võttis, aga valmis sai! Rõõm on näha süsteemset lähenemist valdkonna probleemidele. Kava kaardistab strateegilised suunad huvirühmade – avalikkuse, poliitikakujundajate, disainirakendajate, disainikogukonna ja – mis minu jaoks oluline – hariduse kaudu. Kõigil neil on disaini edendamisel oluline roll ja võti peitub koostöös. Käesolev arengukava tähtsustab esmakordselt täie selgusega disaini professionaliseerumise vajadust, sest tänapäevaseid ülikeerulisi probleeme suudavad hästi lahendada vaid korraliku elukestva haridusega disainerid.‘‘

Arengukava elluviimist koordineerib Eesti Disainikeskus, arengukava koostamisel osalesid Eesti Disainerite Liit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Disaini Instituut, ADC*Estonia (Art Directors Club Estonia), EFBA (Estonian Fashion Brands Association), Kultuuriministeerium, Loov Eesti, Tallinna Loomeinkubaator, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kunstikool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Eesti disainibüroode esindajad ja disainerid, ettevõtete esindajad, avaliku sektori Innovatsioonitiim.