Variisikud hakkavad vastutama ettevõtte maksuvõla eest
Need muudatused vähendavad ettevõtjate kulusid ja halduskoormust maksude maksmisel ning aitavad tagada ausamat maksu- ja konkurentsikeskkonda.
Rahandusministeerium saatis hiljuti kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse (VTK), millega lisatakse muuhulgas seadusesse varisiku vastutus äriühingu tahtlikult põhjustatud maksuvõla eest. Meie hinnangul on see muudatus positiivne, sest see võimaldab vastutusele võtta ka variisikut, kes omab ühingu tegevuse üle faktilist kontrolli ning on tahtlikult põhjustanud äriühingule maksuvõla. Muudatus aitab muuta ausamaks nii maksukeskkonda kui ettevõtluskeskkonda laiemalt ning muudab variisikute kasutamise vähem atraktiivseks.
Toetame ka muudatusi, millega lihtsustatakse maksuintressidega seonduvaid reegleid. Sellega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja kulusid ning suurendatakse paindlikkust seoses maksuintresside arvestuse ja tasumisega.
VTK-s on toodud ka ettepanekud täiendada töötamise registrit veel kahe andmereaga – tööd tegeva isiku ametikoht ning töö tegemise koht. See ettepanek tõstab ettevõtjate halduskoormust, sest ettevõtjad peavad sisestama töötajate ametikohad ning töö tegemise asukohad ning neid andmed vajaduse korral ka muutma. Eelkõige suurendab muudatus nende ettevõtjate halduskoormust, kus on suur tööjõu voolavus või kus on levinud lühiajaliste töövormide kasutamine.
Seetõttu palusime rahandusministeeriumile saadetud kirjas teha andmete lisamine ettevõtjate jaoks võimalikult lihtsaks ja automatiseerituks. Lisaks peaks meie hinnangul töökoha aadressi märkimine piirduma vaid kohaliku omavalitsuse täpsusega, mitte küla või linnaosa täpsusega.
VTK kohaselt plaanitakse eraõiguslikele juriidilistest isikutest infosüsteemide arendajatele anda juurdepääs maksusaladust sisaldavale teabele ulatuses, mis on vajalik riigiasutuse infosüsteemide hooldamiseks, parandamiseks ja arendamiseks. Paraku ei selgu VTK-st selle probleemi ulatus ja esinemissagedus. Näiteks jääb ebaselgeks, kui tihti on vaja kasutada eraõiguslike juriidilisi isikuid maksusaladust sisaldava infosüsteemi testimiseks või arendamiseks. Kas see vajadus on igapäevane või pigem mõned korrad aastas? Seetõttu leiame, et riik peaks põhjalikumalt selgitama, miks on muudatuse tegemine ikkagi möödapääsmatu.
Lisaks leiame, et muudatuse elluviimisel tuleb kindlasti tagada, et eraõiguslikud juriidilisest isikust arendajad hoiaksid saladuses neile maksukohustuslase kohta teatavaks saanud infot. Kui nad seda kohustust rikuvad, peavad järgnema ka kohased sanktsioonid.
Loe rahandusministeeriumile saadetud arvamust: