Veel äriühingute maksustamisest 21.sajandil

Miks „veel“? Vastus lihtne, seda teemat (Euroopa Komisjoni (EK) teatist „Äriühingute maksustamine 21.sajandil“), küll nime all „Tulevikukindel maksustamine EL-s“, oleme eelmise aasta mais põgusalt tutvustanud.  
Põhjuseid, miks teemat veel käsitleda on põhimõtteliselt kaks. Esiteks – täidame lubadust EK maksuvaldkonna arengutel silma peal hoida ning olulisest informatsioonist meie liikmeid teavitada ja teiseks – kuna ka Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee (EMSK) on selle kohta arvamust koostamas, siis soovime selles arvamuses sisalduva, meie jaoks eriti olulise rõhuasetuse siin esile tõsta.

Iseenesest kujutab teatis EL maksuvaldkonna strateegiat, mis EK sõnul, peaks kaasa aitama laiematele ELi poliitikameetmetele, näiteks Euroopa roheline kokkulepe, digitaalarengu tegevuskava, Euroopa uus tööstusstrateegia ja kapitaliturgude liit. Maksustamine peab samuti hõlbustama digipööret. Äriühingute maksustamine peab tagama maksukoormuse õiglase jagunemise ettevõtjate vahel ja maksustatava tulu õiglase jagamise eri jurisdiktsioonide vahel.

Selles teatises esitas EK nii pikaajalise visiooni ettevõtluskeskkonna ja ELi maksusüsteemi loomiseks kui ka järgmise kahe aasta maksukava koos sihipäraste meetmetega. Strateegia oluline osa on tegeliku maksustamise tagamine – sisuliselt tähendab see OECD äriühingu tulumaksu raamistiku reformi elluviimist. Selle osas on praeguseks OECD tasandil kokkulepe saavutatud ja EK on esitanud direktiivi selle rakendamiseks ELis (praegu liikmesriikides aruteluringil).

Meeldetuletuseks – see OECD maksureformi pakett koosneb kahest sambast.
1. samba eesmärk on kohandada rahvusvahelised maksueeskirjad uute ärimudelitega, mis võimaldavad ettevõtjatel tegeleda äritegevusega ilma füüsilise kohaloluta. Kohaldamisalasse kuuluvad hargmaised ettevõtted, mille ülemaailmne käive on üle 20 miljardi euro ja kasumlikkus enam kui 10 % (st kasum enne makse ja tulu). Selle reguleerimisalast on välja jäetud kaevandustööstus ja reguleeritud finantsteenused.

2. samba abil vähendatakse omakorda riikidevahelist maksukonkurentsi, kehtestades äriühingu tulumaksu minimaalseks tegelikuks määraks 15 %.  Teine sammas koosneb:
a) kahest läbipõimunud siseriiklikust eeskirjast (koos ülemaailmsete maksubaasi kahanemise tõkestamise eeskirjadega): 1) tulu arvessevõtmise reegel, millega kehtestatakse emaettevõtjale lisamaks seoses kontserni kuuluva üksuse madala maksutuluga, ja 2) alamaksustatud maksete reegel, millega keelatakse mahaarvamised või nõutakse samaväärset korrigeerimist ulatuses, mille korral kontserni kuuluva üksuse madalat maksutulu ei maksustata tulu arvessevõtmise reegli alusel, ning

b) kokkuleppepõhisest reeglist, millega võimaldatakse maksujurisdiktsioonidel kehtestada piiratud allikapõhine maksustamine seotud osapoolte konkreetsetele maksetele, mille maks jääb alla minimaalse määra. Maksueeskirja subjekt loetakse maksevõimeliseks, kui see on maksustatud ülemaailmsete maksubaasi kahanemise tõkestamise eeskirjade kohaselt. Ülemaailmseid maksubaasi kahanemise tõkestamise eeskirju kohaldatakse hargmaiste ettevõtete suhtes, mis vastavad 750 miljoni euro suurusele lävendile. Riigid võivad vabalt kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit ka selliste hargmaiste ettevõtete suhtes, mille peakorterid asuvad nende riigis, isegi kui need ei ületa nimetatud lävendit. Tulu arvessevõtmise reegli ja alamaksustatud maksete reegli kohaldamisel rakenduv minimaalne maksumäär on 15%.

EK esitab samuti uue ettepaneku ELi residentidest ja 2. samba kohaldamisalasse kuuluvate suurte äriühingute tulumaksu tegeliku määra iga-aastaseks avaldamiseks, kasutades 2. samba arvutuste jaoks kokku lepitud metoodikat.

Osana oma läbipaistvuskavast võitleb EK varifirmade kasutamise vastu maksueesmärkidel – st ettevõtjad, kellel puudub sisuline kohaolu ja tegelik majandustegevus või need on minimaalsed – uue seadusandliku algatuse abil, mille eesmärk on ennetada üksikisikute ja äriühingute agressiivset maksuplaneerimist, maksudest kõrvalehoidmist ja rahapesu. Ka see direktiiv on EK poolt esitatud ja hetkel arutelude faasis.
EK käsitleb ka äriühingute maksustamisel esinevat laenuvahenditega rahastamise sooduskohtlemise probleemi, parandades omakapitali kaudu rahastatavate investeeringute ebasoodsat olukorda laenu teel rahastamise sooduskohtlemise vähendamiseks ettenähtud kompensatsioonisüsteemi abil, mis on loodud uue omakapitali kaudu rahastamise jaoks.

Pärast uue siseturu tugevdamise ettepaneku esitamist võtab EK tagasi oma menetluses olevad ettepanekud äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta. Sellest saab Euroopa äriühingu tulumaksu uus raamistik („Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ ehk BEFIT). BEFITi ettepanek tugineb 1. ja 2. sambale.  EK on lubanud hakata selle ettepaneku koostamisel tegema tihedat koostööd liikmesriikidega, võttes arvesse ka Euroopa Parlamendi seisukohti ning konsulteerides ettevõtlussektori ja kodanikuühiskonna rühmadega.
Veel sisaldab EK strateegia  soovitust liikmesriikidele kahjumi mahaarvamise lubamiseks kahjumi tagasikandmise teel, eesmärgiga parandada kogu liidus võrdseid tingimusi ettevõtjate jaoks. Soovitus kehtib 2020. ja 2021. eelarveaasta kohta.

EMSK kaudu osaleme ka meie selle EK teatise kohta EK-le arvamuse avaldamises. Hea meel on märkida, et EMSK toonitab, kui oluline on, et Euroopas kehtiksid 2. samba ja äriühingute minimaalse tegeliku maksustamise suhtes täpselt samad eeskirjad, nagu on kokku lepitud OECD eeskirjades, mis töötati välja ülemaailmse kokkuleppe raames. Tegeliku maksumäära arvutamise eesmärk on teha kindlaks, kas konkreetse hargmaiste ettevõtete kontserni tegelik maksumäär on asjakohases jurisdiktsioonis kõrgem või madalam minimaalsest maksumäärast. EMSK rõhutab, et tegelike maksumäärade arvutamise nõuded peavad halduskulude suurenemise vältimiseks järgima kokkulepitud ülemaailmset lähenemisviisi.