Võimalike Brexiti kahjude hüvitamine
Jätkuvalt on suur tõenäosus, et Brexit leiab aset 31. oktoobril 2019. Paraku on tõenäoline ka see, et UK ja Euroopa Liidu lahutus toimub lepinguta. Euroopa Liit ja 27 liikmesriiki on Brexitiks valmistudes vastu võtnud suurel hulgal mitmesuguseid normatiivseid meetmeid.
Valmistuma hakati 2018. aasta novembris
Euroopa Komisjon on alates 2018. aasta novembrist teinud ettevalmistusi lepinguta väljaastumiseks. Nüüdseks on vastu võetud 19 seadusandlikku ettepanekut ning lisaks veel 63 muud seadusandlikku akti. Avaldatud on 100 sektoripõhist teadet Brexitiks valmistumiseks ning kehtestatud on põhimõtted millele peavad vastama võimaliku eriolukorra meetmed. Komisjon on meetmetega seoses rõhutanud, et korvata ei tohiks kahjusid, mida saanuks ära hoida, kui sidusrühmad oleksid teinud vajalikud ettevalmistused ning tegutsenud õigeaegselt.
Brexitit käsitletakse kui looduskatastroofi
Komisjon on valmis pakkuma rahalist toetust, et leevendada piirkondade ja sektorite olukorda, mida väljaastumine kõige rohkem mõjutab. Kuna komisjon leidis, et lepinguta väljaastumisest põhjustatud häirivat mõju ja koormust riigi rahandusele võib käsitada katastroofina, siis tehti ettepaneku muuta EL Solidaarsusfondi reguleerivat määrust.
EL Solidaarsusfond (ELSF) on loodud looduskatastroofide tagajärgede leevendamiseks. Komisjoni ettepanekuga laiendatakse ELSFi kohaldamisala, et anda kõige rohkem mõjutatud liikmesriikidele fondist toetust, mis aitaks neil kanda UK liidust lepinguta väljaastumise tõttu tekkinud rahalist koormust. Võimalik toetus on suunatud liikmesriigi avalikule sektorile ja piirdub kuludega, mis avaldavad suurt mõju liikmesriigi majandus- ja finantstingimustele.
Toetuse määraks on pool looduskatastroofide korral kohaldatava toetuse suurusest. Liikmesriik peab kõnealuste kulude kohta esitama tõendid ja näitama, et need on otseselt seotud lepinguta väljaastumisega. ELSFi iga-aastane maksimaalne eraldis on 2019. aastal 585,8 miljonit eurot, millele lisandub 597,5 miljonit eurot 2020. aastal, st kokku üle 1.1 miljardi euro, millest on võimalik kasutada kuni 591,65 miljonit eurot.