Võitlusse korruptsiooniga!

Järjekordsesse võitlusse korruptsiooniga sööstis Euroopa Komisjon (EK), kes 03. mail tuli välja uue õigusnormide paketiga korruptsioonivastase võitluse karmistamiseks. Pakett sisaldab uusi ettepanekuid, millega kriminaliseeritakse korruptsioonikuriteod ja ühtlustatakse kogu ELis nende eest määratavad karistused.

Eraldi ettepanekuga, mille esitas Euroopa välispoliitika kõrge esindaja koos EKga, nähakse ette ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) sanktsioonirežiim, mida saab kasutada võitluseks raske korruptsiooniga kogu maailmas. Nende uute meetmete keskmes on ennetustegevus ja ausameelsus, mis välistaks korruptsiooni talumise, ning samas tugevdatakse õigusnormide täitmist.

Ettepanekud on järgmised:

• Teatis korruptsioonivastase võitluse kohta

Selles antakse ülevaade käimasolevast tööst, pakutakse nii ELile kui liikmesriikidele välja uued töösuunad ja vahendid ning võetakse kohustus võidelda korruptsiooni vastu kogu maailmas.

ELi korruptsioonivastase võrgustikuga, mis ühendab õiguskaitse- ja riigiasutusi, praktikuid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja muid sidusrühmi, on kavas anda uut hoogu korruptsiooni ennetamisele kogu ELis ning töötada välja hea tava ja praktilised suunised. Selle üks peamisi ülesandeid on toetada Euroopa Komisjoni ja selgitada välja need valdkonnad kogu ELis, kus on suur korruptsioonioht. Võrgustiku töö tulemusi kasutatakse ELi korruptsiooni tõkestamise strateegia koostamisel. Strateegia on kavas välja töötada koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ning selle eesmärk on parandada ELi tegevuse tulemuslikkust ja järjekindlust.

ELi institutsioonides kehtib korruptsiooni suhtes nulltolerants. Samuti antakse teatises ülevaade ELi institutsioonides korruptsiooni ennetamiseks kehtestatud eetika-, ausus- ja läbipaistvusnormidest.

• Rangemad õigusnormid korruptsiooni tõkestamiseks

Selleks esitas EK uue direktiivi korruptsioonivastase võitluse kohta. Ettepaneku kohaselt uuendataks ELi korruptsiooni tõkestamise õigusraamistikku alljärgnevalt:

a) Edendatakse korruptsiooni ennetamist ja ausameelsust
Korruptsiooniohtu ja -kuritegude vähendamiseks on kavas suurendada teadlikkust korruptsioonist, korraldada teavituskampaaniaid ning algatada teadus- ja haridusprogramme.

Tahetakse tagada, et avalikult sektorilt nõutakse kõige rangemate normide täitmist. Selleks tuleb liikmesriikidel vastu võtta mõjusad õigusnormid avalikku huvi pakkuvale teabele juurdepääsu, avalikus sektoris tekkiva huvide konflikti avalikustamise ja kõrvaldamise, ametiisikute varade deklareerimise ja kontrollimise ning era- ja avaliku sektori vahelise suhtluse kohta.

Kavas on luua korruptsiooni tõkestamise asutused ning näha ette piisavad ressursid ja koolitusvõimalused korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise eest vastutavatele ametiasutustele.

Praegu tegelevad Euroopa tasandil korruptsiooni uurimise ja tõkestamisega järgmised asutused: Eurojust edendab liikmesriikide õigusalast koostööd korruptsioonivastases võitluses. 2021. aastal toetas ta liikmesriike 326 korruptsioonijuhtumi puhul, moodustas 11 ühist uurimisrühma ja pidas 13 juhtumipõhist koordineerimisnõupidamist;

Europol toetab aktiivselt liikmesriike, tehes strateegilisi analüüse ning toetades kriminaaluurimisi ja kriminaalluureoperatsioone. Europolis pakub Euroopa finants- ja majanduskuritegude keskus operatiiv- ja analüütilist tuge finants- ja majanduskuritegude, sh korruptsiooni uurimisel ning kuritegelikul teel saadud vara külmutamisel ja arestimisel;

Euroopa Prokuratuur esitab süüdistusi ELi eelarvega seotud kuritegude (sealhulgas korruptsiooni) toimepanijatele ja toob nad kohtu ette. 2021. aastal uuris Euroopa Prokuratuur 40 korruptsioonijuhtumit, samas kui 2022. aastal suurenes see arv 87-ni.

Pettustevastane Juurdlusamet (OLAF) uurib ELi eelarvet kahjustavaid pettusi, korruptsiooni ja tõsiseid üleastumisi Euroopa institutsioonides See on organ, mis vastutab Euroopa Komisjoni pettustevastase poliitika väljatöötamise eest.

b) Korruptsioonikuriteod ja nende eest määratavad karistused koondatakse ühte õigusakti
Eesmärk on ühtlustada korruptsiooniks kvalifitseeritavate kuritegude määratlust nii, et selle alla kuuluks lisaks altkäemaksule ka omastamine, mõjuvõimuga kauplemine, ametikoha kuritarvitamine, õigusemõistmise takistamine ja ebaseaduslik rikastumine seoses korruptsioonikuritegudega. Ettepaneku kohaselt tuleb kõik ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni kohased kuriteod sätestada kuritegudena ka ELi õigusaktides. Lisaks käsitletakse avaliku ja erasektori korruptsiooni koos.

Suurendatakse füüsilistele ja juriidilistele isikutelele määratavate kriminaalkaristuste määra ning ühtlustatakse raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Raskendavad asjaolud võivad olla kohaldatavad näiteks siis, kui õigusrikkuja on kõrge ametnik või vastutab õiguskaitse eest. Kergendavad asjaolud võivad hõlmata olukordi, kus õigusrikkuja tuvastab teised õigusrikkujad või aitab neid kohtu ette tuua.

c) Tagatakse korruptsiooni uurimine ja selle eest vastutusele võtmine
Uurimisvahendid: Liikmesriigid peavad tagama, et õiguskaitseasutustel ja prokuröridel oleks olemas korruptsiooni uurimiseks vajalikud vahendid.

Puutumatus ja privileegid uurimise ja süüdistuse esitamise suhtes: Liikmesriigid peavad tagama, et seadusega kehtestatakse läbipaistev kord, mille alusel saab privileege ja puutumatust korruptsioonijuhtumite uurimise ajaks piisavalt varakult ära võtta.

Kehtestada tuleb ka miinimumnõuded aegumise kohta, et jääks piisavalt aega süüdistatavaid korruptsiooni eest kohtu alla anda.

• Avardatakse ühise välis – ja julgeolekupoliitika sanktsioone, et hõlmata raske korruptsioon

EK on seisukohal, et ELi sanktsioonid aitavad saavutada ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peamisi eesmärke – säilitada rahu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kindlustada demokraatiat ja inimõigusi ning toetada rahvusvahelisest õigusest kinnipidamist. Selle ettepanekuga soovib EL võidelda raske korruptsiooniga kogu maailmas, olenemata selle toimumise kohast.  See annab ELile korruptsiooniga võitlemiseks uusi sise- ja välispoliitilisi vahendeid ning võimaldab ELil võtta piiravaid meetmeid, kui korruptsiooniteod kahjustavad tõsiselt või võivad kahjustada ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke. Näiteks võivad selliste tegude hulka kuuluda ametiisiku passiivne või aktiivne altkäemaksu andmine või vara omastamine või nendest tegudest saadud tulu omastamine või rahapesu. Kõik need võivad kujutada selliseid raskeid korruptsiooniakte, eriti riigis, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu, või riigis, mille riiklikes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kordades esineb strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile.

Edasised sammud
Edasi järgneb seadusandlik tavamenetlus, mille raames toimuvad ka konsultatsioonivoorud liikmesriikides ja ettepanekud peavad vastu võtma ka Euroopa Parlament ja nõukogu.

Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele korruptsioonivastase võitluse kohta.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriminaalõiguse abil korruptsiooni vastu võitlemise kohta