Aktsiiside tõstmise eelnõu mõjuanalüüs on oluliste puudustega
Rahandusministeerium plaanib järgmisel neljal aastal oluliselt tõsta alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi riigieelarvesse lisaraha saamise eesmärgil. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta ära 2025. aasta 1. juuliks plaanitud täiendavad aktsiisitõusud ning järgnevate aktsiisitõusude üle otsustamiseks täiendavalt hinnata plaanitavate aktsiisitõusude mõjusid piirikaubandusele, maksumaksjatele ja ettevõtjatele koosmõjus teiste maksumuudatustega.
Alkoholiaktsiisi täiendav tõstmine 2025. ja 2026. aastal
Eelnõuga on plaanis varem 2026. aastaks planeeritud alkoholi aktsiisimäära 5%-line tõus tuua varasemaks ning see jõustub 1. juulil 2025. aastal. See tähendab, et plaani järgi tõuseb alkoholiaktsiis 2025. aastal kokku 10%. Lisaks näeb eelnõu ette plaani tõsta 2026. aastal alkoholiaktsiisi varasemalt otsustatud 5% asemel 10%.
Kaubanduskoda andis ministeeriumile teada, et oleme vastu alkoholi aktsiisimäära tõstmisele 5% võrra 1. juulil 2025. aastal ja täiendavalt 5% 2026. aasta jaanuaris. Nimelt näeme, et seletuskirjas ei ole mõjuanalüüs piisavalt kvaliteetne järeldamaks, et täiendav alkoholi aktsiisimäära tõus toob riigieelarvesse näiteks 2026. aastal 22 miljonit eurot lisatulu. Kui arvestada kõrget inflatsiooni, kõiki tulevasi maksutõuse (sh käibemaksu tõus) ning piirikaubanduse mõju, näeb koda, et aktsiise ei ole mõistlik tõsta eelnõuga soovitud tempos. Juhtisime tähelepanu, et 2023. aastal kehtestatud aktsiisitõusu prognoositud tulud ei ole realiseerunud, sest selle aasta esimese seitsme kuuga on alkoholiaktsiisi laekunud umbes 18 miljonit eurot vähem, kui möödunud aastal sama ajaga.
Mõjude hindamine on puudulik
Kaubanduskoda palus rahandusministeeriumil täiendavalt hinnata eelnõuga kaasnevaid mõjusid piirikaubandusele, salaalkoholi- ja tubakatoodete levikule ning maksutulu laekumise prognoose. Kuna eelnõuga on plaanis kiire ja suur aktsiiside tõus, siis näiteks alkoholiaktsiisi puhul hakkavad Eesti ja Läti aktsiiside tasemed olema märgatavalt erinevad. Eestis tõuseb plaani kohaselt õlleaktsiis 17,83 euroni, aga Lätis nende aktsiiside tõstmise järgselt 9,8 euroni. Kaubanduskojale jääb arusaamatuks, miks siiski leitakse seletuskirjas, et piirikaubanduse mõju maksulaekumisele aktsiiside tõstmisel on väike, kui seletuskirjas märgitakse, et 2025. aasta juulisse plaanitud aktsiisitõus suvisel puhkuste ajal koosmõjus käibemaksutõusuga võib anda tõuke piirikaubanduse jõulisele kasvule. Samuti on seletuskirjas välja toodud, et ka senise aktsiisitõusu mõju on viinud turistide ostude vähenemisele ning eriti on langenud lahja alkoholi müük.
Lisaks ei ole seletuskirjas välja toodud arvutuskäike, kuidas ja mis alustel on näiteks 2026. aastaks plaanitud 22 miljoni euro suurune positiivne alkoholiaktsiisi mõju eelarvele. Seejuures seletuskirja kohaselt 2025. aastal justkui samade faktorite alusel aktsiisitulu väheneb. Samuti ei leia seletuskirjast analüüsi, kuidas bensiiniaktsiiside tõstmise puhul Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi ülevõtmine bensiini hinnale mõjub. Eelnõu seletuskirjast puudub ka analüüs, millist mõju avaldavad plaanitavad alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiiside tõstmised koostoimes majandusele ja ettevõtjatele.
Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõu mõjuhinnang vajab oluliselt täiendamist ning alles mõjuanalüüsile toetudes on võimalik hinnata, kas üldse ja kui palju on mõistlik aktsiise tõsta. Kui muudatuste tulemusel riigi tulud ei suurene või hoopis vähenevad, siis pole seaduse muutmisel mõtet. Tegime ettepaneku jätta ära 2025. aasta 1. juuliks plaanitud aktsiisitõusud ning seletuskirjas põhjalikumalt analüüsida, kas ja millises ulatuses on mõistlik tõsta aktsiise aastatel 2026 kuni 2028. Lisaks tegi koda ettepaneku peatada eelnõu menetlus ning jätkata koostöös huvigruppidega aktsiiside tõstmise arutelu pärast täiendavate analüüside läbiviimist 2025. aastal.
Aktsiiside tõstmise plaaniga saad lähemalt tutvuda SIIN.