Eesti ettevõtjad riigile: naaberriikide toetused oma ettevõtetele hävitavad meie konkurentsivõimet
Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas selgitas, et toetamine on hetkel hädavajalik Eesti ettevõtete konkurentsivõime hoidmiseks, sest valdav enamus Euroopa Liidu riike aitavad oma ettevõtteid. Eelkõige on raskesse olukorda sattunud Eesti energiamahukas ja eksportiv tööstussektor. Eesti valitsuse suhtumine ettevõtete aitamisse on olnud aga ükskõikne ja kohati ka üleolev. “Olukorras, kus kõrge energiahind ja inflatsioon täidab riigikassat miljonite lisaeurodega, ei küsi me muud, kui osa sellest rahast Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimesse tagasi paigutataks,“ kommenteeris Aas. „See oleks mõistlik samm töökohtade, äritegevuse ja maksutulude säilitamiseks.“
Pöördumises rõhutatakse, et raha ettevõtete abistamiseks on riigil olemas. Näiteks kasvavad riigi maksutulud 2023. aastal prognoositavalt 1,7 miljardi euro võrra ja omanikutulud, sealhulgas riigile kuuluvatest energia- ja võrguettevõtetest võetav dividend, enam kui 100 miljoni euro võrra.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts rõhutas, et tänases erakordses olukorras, kus Euroopas käib sõda, mida käsitletakse alati vääramatu jõuna ning kus paljud senised põhimõtted ei päde, tuleb ettevõtete toetamiseks leida viivitamatult täiendavaid vahendeid. „Praegu käib justkui eksperiment ning jäädakse lootma looduslikule valikule. Paraku on see suuresti meie endi inimeste toimetuleku hinnaga,“ sõnas Palts. „Peame tegelema ka lahendustega võimsuste lisamise, salvestuse ning ühenduste loomisega, aga ka kõige parema tahtmise juures läheb ühe uue tuulepargi rajamiseks mitu aastat.“
Siinsetele ettevõtetele olulistest sihtturgudest näiteks Läti, Leedu, Soome ja Rootsi on töötanud välja erinevad toetusmeetmed tööstusettevõtetele. Riigid vähendavad võrgutasusid, kompenseerivad taastuvenergiatasusid ja on seadnud hinnalae energia hinnale. Pöördumises tuuakse välja, et kui teised riigid otsivad võimalusi oma ettevõtete toetamiseks, siis suurt osa Eesti äritarbijaid ootab lisaks abi puudumisele uuest aastas ees võrgu- ja taastuvenergiatasu tõus.
Ettevõtlusorganisatsioonid teevad Vabariigi Valitsusele neli ettepanekut:
1. Vabastada ettevõtjad ajutiselt elektri võrgutasu maksmisest
Toetusmeede võiks kehtida vähemalt 2023. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta märtsi lõpuni. Sarnane toetusmeede kehtis ka 1. jaanuarist 31. märtsini 2022. aastal. Kuna selline meede on juba hästi toiminud ning sellega ei kaasnenud suurt halduskoormust, siis võiks sarnase meetmega jätkata ka edaspidi. Samuti võib kaaluda lahendust, kus toetuse osakaal ei ole 100 protsenti, vaid näiteks 75 või 50 protsenti.
2. Vabastada ettevõtted taastuvenergia tasust
Taastuvenergia tasu vabastus võiks ettevõtetele kehtida kasvõi ajutiselt, näiteks 2023. aastal. Taastuvenergia tootjatele hüvitatakse see summa riigieelarve kaudu. Vabastuse tulemusena oleks elektri lõpphind ettevõtjale 2023. aastal 1,24 senti/kWh ning koos käibemaksuga 1,49 senti/kWh kohta odavam.
3. Hüvitada ka ettevõtetele osa hinnalage ületavast elektrihinnast.
Kodumajapidamistele kehtib hüvitis osale teatud piiri ületavale elektrihinnale. Sarnast hüvitist tuleks laiendada ka ettevõtetele, kui selle asemel pole võetud muid meetmeid kahjuliku mõju leevendamiseks. Selline hinnalage ületava osa hüvitis on ettevõtetele kehtestatud ka näiteks Lätis.
4. Laiendada universaalteenust kõigile ettevõtetele
Praegune otsus võimaldada universaalteenusega liituda vaid kodumajapidamistel ja väike-ettevõtetel pole piisav. Keskmised ja suured ettevõtted moodustavad ligikaudu poole Eesti majandusest ja maksavad kaaluka osa riigieelarve maksutulust. Keskmiste ja suurte ettevõtete juures tehakse suurem osa innovatsioonist ja enamasti sõltub neist näiteks energia ning toidu varustuskindlus.