Koda avaldas toetust Euroopa komisjoni ettepanekule välisriikide subsiidiumidega võitlemiseks

Subsiidiumideks loetakse ettepaneku kohaselt mistahes kujul kolmandatelt riikidelt või selle asutustelt  rahalise toetuse saamist näiteks ostu-müügitehingute või maksuerandite näol. Ettepanekuga soovib Euroopa komisjon hakata vältima Euroopa Liidu siseturu moonutusi eeskätt suuremahuliste riigihankemenetluste ning ühinemiste ja koondumiste korral. Seejuures on ettepaneku loojad leidnud, et kui kolmandalt riigilt saadud subsiidiumide kogusumma jääb kolme aasta jooksul alla 5 miljoni euro, ei ole tõenäoliselt tegemist Euroopa Liidu siseturgu moonutavate subsiidiumidega. 

Lisanduda võib täiendav halduskoormus subsiidiumidest teavitamise näol 

Vastavalt komisjoni ettepanekule on üle 250 miljoni eurose maksumusega riigihangetes osaleda soovivad ettevõtjad kohustatud kolmandatelt riikidelt subsiidiumide saamisest hankijat teavitama. Sellele järgneb komisjonipoolne uurimine, mille lõppedes võib komisjon anda ettevõtjale võimaluse pakkuda välja viise, kuidas subsiidiumidest saadud konkurentsieelist tasandada. Kui ettevõtja poolt vastavaid ettepanekuid ei tule, võib komisjon ise otsustada, mida peab ettevõtja tegema selleks, et konkurentsieelis kaoks. Kaubanduskoja hinnangul on komisjoni algatus positiivne, sest see aitab tagada ausamat konkurentsi ning kaotab kolmandatelt riikidelt subsiidiume saavate ettevõtete konkurentsieelise suuremahulistes riigihankemenetlustes.  

Siiski väljendasime oma arvamuses ka seisukohta, et ettepanekust tulenevad muudatused toovad endaga kaasa halduskoormuse suurenemise ettevõtjate jaoks. Halduskoormus võib edaspidi suureneda, sest pakkuja peab hankijale esitama ülevaate, kui palju on ta viimase kolme aasta jooksul saanud subsiidiume kolmandatelt riikidelt või selle valitsusasutustelt. Näiteks loetakse subsiidiumi saamiseks ka olukorda, kus ettevõtja on osutanud teenust või müünud kaupa kolmandate riikidele või nende valitsusasutustele. Kui ettevõtja on teinud sel perioodil tuhandeid või miljoneid tehinguid kolmandates riikides asuvate ostjatega, siis võib olla keeruline tuvastada, kas ostu tegijaks oli kolmanda riigi valitsusasutus või kolmandas riigis asuv muu isik. Kui ettevõtja ei ole subsiidiume saanud, siis tuleb ka sellest hankijale teada anda.   

Riigihankemenetlused võivad muutuda veelgi aeganõudvamaks 

Ettevõtjad, kes soovivad esitada pakkumuse üle 250 miljoni eurose maksumusega riigihangetes ja on saanud eelneva kolme aasta jooksul Euroopa Liidu väliselt riigilt rahalist toetust või maksuerandeid, on kohustatud sellest teavitama hankijat, kes omakorda teavitab sellest komisjoni. Seejärel hakkab komisjon subsiidiumide saamist uurima. Uurimine koosneb esialgsest läbivaatamisest, mis kestab kuni 60 päeva, ja seejärel vajaduse korral põhjalikust uurimisest, mis kestab kuni 140 päeva. Ettevõttega, mille suhtes on käimas põhjalik uurimine, ei ole võimalik riigihankemenetluses lepingut sõlmida. 

Koja hinnangul võiks subsiidiumide uurimiseks antud tähtaegu lühendada, et riigihankeid oleks võimalik kiiremini läbi viia. Riigihankemenetluse kiirem läbiviimine võib olla vajalik ka selleks, et liikmesriigid jõuaksid õigeaegselt ellu viia järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodist rahastatavaid suuremahulisi projekte. 

Määruse täpne jõustumisaeg ei ole hetkel veel teada. Määrus hakkab kohalduma kuus kuud pärast jõustumist. 

Vaata ülevaadet komisjoni ettepanekust SIIN.