Koda tegi 11 ettepanekut plaanitava julgeolekumaksu seaduse muutmiseks
Riigikogu menetluses on julgeolekumaksu seaduse eelnõu, mille kohaselt koosneb uus maks kolmest osast: 2 protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aastast, 2 protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist ning 2 protsenti inimeste tuludelt alates 2026. aastast. Uue maksu abil loodab riik suurendada tulusid ca 2,5 miljardi euro võrra.
Julgeolekumaks peab jääma tähtajaliseks
Kuigi eelnõus on selgelt kirjas, et julgeolekumaks kehtib kolm aastat ehk 2028. aasta lõpuni, siis rõhutas koda Riigikogu rahanduskomisjonile saadetud kirjas, et julgeolekumaks peab jääma tähtajaliseks maksuks. Järgnevatel aastatel ei tohi maksu kehtivuse aega pikendada ega kaotada tähtajalisust.
Maksu abil tuleb katta täiendavaid kaitsevaldkonna kulusid
Riik peab kasutama julgeolekumaksust laekuvat tulu täies ulatuses Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks ning see peab olema täiendav rahastus varasemalt planeeritud kaitsevaldkonna vahenditele.
Läbipaistvuse suurendamiseks tegi koda ettepaneku, et riik peab eraldi arvestust julgeolekumaksust laekunud maksutulu osas ning annab avalikkusele teada, kui palju laekub igal aastal julgeolekumaksu, kui suur osa sellest ja millal kasutatakse lisandunud julgeolekukulude katteks ning kui palju eraldatakse muust maksutulust kaitsevaldkonnale. Vältida tuleb olukorda, kus julgeolekumaksust laekuv tulu suunatakse küll kaitsevaldkonda, kuid samas väheneb teiste maksutulude eraldamine kaitsevaldkonnale, mille tulemusena ei suurene kaitsevaldkonna rahastus julgeolekumaksust laekuva tulu võrra.
Vältida tuleb topeltmaksustamist
Uue kasumimaksu kehtestamisel tuleb vältida topeltmaksustamist. See puudutab eelkõige kontsernidesse kuuluvaid ettevõtteid. Näiteks kui tütarettevõttel on maksueelne kasum ja ta maksab selle pealt kasumimaksu, siis tuleks emaettevõtte maksueelsest kasumist maha arvata tütarettevõtte kasum. Selle tulemusena väheneb ka emaettevõtte maksukohustus. Vastasel korral toimuks topeltmaksustamine, kus nii tütarettevõte kui ka emaettevõte maksaksid sama kasumi pealt kasumimaksu.
Tasutud kasumimaksu peab saama tasaarveldada dividendide tulumaksuga
Eelnõu ei paku hetkel äriühingutele võimalust tasaarveldada tasutud julgeolekumaksu dividendide tulumaksuga. See võib vähendada äriühingute motivatsiooni maksta julgeolekumaksu ning suurendada motivatsiooni leida võimalusi maksueelse kasumi vähendamiseks.
Selleks, et äriühingul oleks võimalikult väike motivatsioon vähendada kasumit, tegi koda ettepaneku lisada eelnõusse säte, mis võimaldab tasumisele kuuluvast dividendide tulumaksust täies ulatuses või vähemalt osaliselt maha arvata eelnevalt makstud kasumimaksu. Näiteks kui äriühing on maksnud kasumimaksu ning hiljem maksab tulumaksu dividendidelt, siis oleks äriühingul õigus dividendide pealt makstavat tulumaksu summat vähendada täies ulatuses või kasvõi osaliselt eelnevalt tasutud kasumimaksu summa ulatuses.
Tasutud kasumimaks tuleb avalikustada
Koda tegi rahanduskomisjonile ka ettepaneku lisada seadusesse põhimõte, et maksu-ja tolliamet avaldab kord kvartalis oma veebilehel äriühingu poolt tasutud kasumimaksu summad. Ettepaneku eesmärk on näidata avalikkusele, kas ja kui palju on äriühing tasunud kasumimaksu. Täna avalikustab maksu- ja tolliamet igas kvartalis kõikide juriidiliste isikute riigile tasutud maksude koondsumma, tööjõumaksude summa, käibe suuruse ja töötajate arvu.
Enammakstud kasumimaksu pealt tuleks maksta intressi
Kuna eelnõusse on sisse kirjutatud lahendus, et kasumimaksu tasumine toimub avansiliste maksete abil, siis võib tekkida olukord, kus äriühing peab maksma avansiliste maksetena rohkem kui 2 protsenti majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist. Seega eelnõu kohustab teatud juhtudel äriühinguid andma riigile sisuliselt intressita laenu.
Koja hinnangul ei ole selline lahendus õiglane. Seetõttu tegime ettepaneku lisada eelnõusse säte, mille kohaselt peab maksu- ja tolliamet arvestama enammakstud kasumimaksu summalt äriühingu kasuks intressi 0,06 protsenti päevas ning kandma selle omal algatusel äriühingu ettemaksukontole.
Kasumimaks pole piisavalt laiapõhjaline
Kuigi eelnõu seletuskirjas on toodud välja, et uue maksu kehtestamise eesmärk on kaudselt ka ettevõtete vara kaitsmine, siis tegelikkuses panustavad läbi kasumimaksu vara kaitsmisse vaid ca 60 protsenti tegutsevatest ettevõtetest, sest ülejäänud ei teeni kasumit. Seetõttu pole koja hinnangul plaanitav kasumimaks piisavalt solidaarne ja laiapõhjaline.
Lisaks rõhutasime, et maksueelse kasumi olemasolu ei tähenda automaatselt seda, et ettevõttel on likviidseid vahendeid kasumimaksu tasumiseks. Näiteks võivad tekkida likviidsusprobleemid olukorras, kus äriühing oli eelmisel majandusaastal kasumis ja peab seega jooksval aastal maksma avansilisi makseid, kuigi on jooksval aastal kahjumis.
Julgeolekumaksu seaduse eelnõu menetlus on hetkel pooleli Riigikogus. Seega ei ole veel teada, kas ja mis ulatuses võtab Riigikogu arvesse koja ettepanekuid.
Julgeolekumaks kehtib eelnõu kohaselt 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2028. aasta lõpuni. Erandina tõuseb eelnõu kohaselt käibemaksumäär 24 protsendini 2025. aasta 1. juulil.
Julgeolekumaksu seaduse eelnõuga saad lähemalt tutvuda siin.