Koda tegi ettepaneku haagise registreerimise riigilõivude vähendamiseks

Koda tõi selgitusena välja, et haagisega seotud riigilõivud moodustavad märgatava osa haagise maksumusest. Näiteks kui isik ostab uue haagise hinnaga 1000-1500 eurot ja sellele lisaks tuleb maksta riigilõivu 93 eurot, siis moodustab riigilõiv minimaalselt 6,2 protsenti haagise maksumusest. Riigilõivu osakaal osutub veelgi suuremaks, kui isik ostab odavama haagise, või näiteks varasemalt kasutatud haagise.

Lisaks juhtis koda tähelepanu sellele, et teadaolevalt on Eesti lähiriikides haagise registreerimisega seotud tasud mitu korda odavamad kui Eestis. Näiteks Soomes jääb registreerimise tasu vahemikku 20-30 eurot sõltudes konkreetsest ülevaatuspunktist. Lätis on registreerimise tasu 35 eurot, Leedus 11 eurot ning Norras 50 Norra krooni (ca 5 eurot). Rootsis on registreerimine tasuta, kuid tuleb maksta numbrimärgi tasu, mille suurus on 75 Rootsi krooni (ca 7 eurot) aastas.

Kuna Eestis on haagisega seotud riigilõivud suhteliselt kõrged võrreldes haagise maksumusega või sissetulekutega, siis otsivad isikud erinevaid võimalusi riigilõivu tasumise vältimiseks. Sageli ei ole sellised lahendused kooskõlas seadusega. Kojale teadaolevalt on kasutatud praktikat, et haagist ei registreerita ning haagisele lisatakse mõne teise haagise registreerimismärk. Seega kasutatakse olemasolevat registreerimismärki mitme erineva haagise kasutamiseks ehk vajaduse korral liigutatakse registreerimismärk ühelt haagiselt teisele. Kui haagisega seotud riigilõivud oleksid väiksemad, siis ilmselt väheneks ka selliste juhtumite arv, sest motivatsioon riigilõivude tasumist vältida on väiksem.

Koja ettepanek on vähendada sätestatud riigilõiv meie lähinaabritega samasse suurusjärku, lisaks palutakse esitada analüüs, mis näitab, millistest kulukomponentidest koosnevad kehtivad haagisega seotud riigilõivud.