Koja ettepanekud seadusekuulekate ehitusettevõtete kaitseks

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse kohaselt peab tellija maksma alltöövõtja töötajale töötasu, kui alltöövõtja kasutab hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustööde juures Eestisse lähetatud töötajaid ning ei maksa neile tasu. Eestisse lähetatud töötaja võib tellijalt nõuda töötasu maksmist ühe miinimumpalga ulatuses. Tellijal ei ole töötasu maksmise kohustust, kui ta tõendab, et järgis suhetes alltöövõtjaga korraliku ettevõtja hoolsust.

Sotsiaalministeerium on koostanud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt laieneb see kohustus lisaks Eestisse lähetatud töötajatele kõikidele ehitusvaldkonna töötajatele. Selline nõue tuleneb Euroopa Liidu direktiivist. Seetõttu ei ole võimalik selle kohustuse kehtestamist ära hoida, kuid esitasime sotsiaalministeeriumile mitmeid muudatusettepanekuid, et uus kohustus oleks nii tellijale, alltöövõtjale kui ka alltöövõtja töötajale võimalikult selge.

Seaduses peab selgelt kirjas olema, kes peab uut nõuet täitma
Eelnõu lisab töölepingu seadusesse põhimõtte, et kui töötaja teeb hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid ning tööandja ei maksa talle töötasu, siis maksab töötasu töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isik.

Kaubanduskoja hinnangul ei ole arusaadav, keda peetakse silmas mõiste all „alltöövõtu tellinud isik“. Näiteks jääb ebaselgeks, kas uus nõue kohaldub kõikidele ehitustöö tellijatele või üksnes peatöövõtjale, kes tellib alltöövõtu. Kaubanduskoja hinnangul tuleneb direktiivist, et see nõue kehtib üksnes peatöövõtja ja alltöövõtja vahelise lepingu puhul. Seetõttu tegime ettepaneku kasutada alltöövõtu tellinud isiku asemel mõistet „otsese alltöövõtu tellinud töövõtja. Sellisel juhul on välistatud, et uus kohustus laieneks kõikidele ehitustöö tellijatele.

Korraliku ettevõtja hoolsuse mõiste vajab täpsustamist
Eelnõu järgi ei pea tellija maksma alltöövõtja töötajale töötasu, kui tellija on igapäevase majandustegevuse raames omavahelises suhtes alltöövõtjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Seletuskirja kohaselt seisneb korraliku ettevõtja hoolsus selles, et juhatuse liikmel on kohustus igal ajal tegutseda vastavalt seadusele, juhitava äriühingu huvidele ning selle äriühingu seisukohalt majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Kaubanduskoja hinnangul on selline selgitus liiga üldine ning ei anna tellijale ega ka alltöövõtja töötajale piisavalt selgust, millistel juhtudel peab tellija vähemalt osaliselt tasuma alttöövõtja töötajale töötasu. Näiteks eelnevat selgitust lugedes võib tekkida olukord, kus juhatuse liige sõlmib lepingu majandusraskustes oleva alltöövõtjaga, sest see on majanduslikult kõige otstarbekam ja seda ka siis, kui tellija peaks hiljem maksma osaliselt alltöövõtja töötaja töötasud. Sellisel juhul on juhatuse liige täitnud justkui korraliku ettevõtja hoolsust ja alltöövõtja töötajal ei ole õigust nõuda töötasu maksmist tellijalt.

Kaubanduskoda tegi ettepaneku täpsustada seaduses korraliku ettevõtja hoolsuse mõistet. Näiteks võiks eelnõus selgemalt välja tuua, mida peab tellija tegema, et lugeda tema hoolsuskohustus täidetuks.

Tellijal peab olema võimalik saada alltöövõtja töötajale makstud töötasu tagasi
Eelnõu ei sisalda sätet, mis annab tellijale õiguse nõuda alltöövõtja töötajale makstud töötasu tagasi alltöövõtjalt või töötajalt, kui töötaja on saanud töötasu ka oma tööandjalt. Seletuskirja kohaselt on tellijal sellises olukorras õigus nõuda alltöövõtja töötajalt töötasu tagasi alusetu rikastumise sätete kohaselt. Lisaks on seletuskirjas toodud välja, et alusetu rikastumise olukorra vältimisele aitab kaasa toimiv kommunikatsioon tööandja ja tellija vahel.

Juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et alltöövõtja ja tellija vaheline kommunikatsioon ei pruugi toimida, kui alltöövõtja on majanduslikes raskustes ning ta ei suuda täita oma kohustusi tellija ees või poolte vahel on lepingu täitmise osas tekkinud vaidlus. Lisaks ei pruugi alltöövõtjal olla motivatsiooni teavitada tellijat mitu kuud pärast lepingu täitmist, et alltöövõtja maksis oma töötajale töötasu ära. Seetõttu võib esineda olukordi, kus tellija ei saa teada, et tööandja on maksnud oma töötajale töötasu ära.

Sellise probleemi vältimiseks võiks maksu- ja tolliamet teavitada tellijat, kui tellijal tekib õigus nõuda alltöövõtja töötajalt tagasi tasutud töötasu. Lisaks võiks eelnõu anda sellisel juhul tellijale võimaluse nõuda tasutud töötasu tagasi ka alltöövõtjalt.

Muudatustel ei tohi olla tagasiulatuvat mõju
Kaubanduskoja hinnangul võib eelnõus sisalduvatel töölepingu seaduse muudatustel olla tagasiulatuv mõju. Näiteks kui tellija ja alltöövõtja sõlmisid lepingu enne muudatuste jõustumist, siis võib tellijal olla tagantjärgi keeruline tõendada, et ta järgis lepingu sõlmimisel korraliku ettevõtja hoolsust ning ta ei saa vabaneda tasu maksmise kohustusest. Põhjus peitub selles, et kui tellija sõlmis lepingu enne muudatuste jõustumist, siis ta ei teadnud, et ta peab lepingu sõlmimisel koguma tõendeid selle kohta, et ta kontrollis alltöövõtja tausta.

Selleks, et eelnõul ei oleks tagasiulatuvat mõju, tegime ministeeriumile ettepaneku muuta eelnõu sõnastust selliselt, et muudatust kohaldatakse üksnes nendel juhtudel, kui tellija ja alltöövõtja sõlmisid lepingu pärast muudatuste jõustumist.

Eelnõuga plaanitavad muudatused jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kuid jõustumise kuupäev ei ole praegu teada. Samuti ei ole veel teada, kas ja kui suures ulatuses võtab ministeerium arvesse kaubanduskoja ettepanekuid.

Sotsiaalministeeriumi koostatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga saad lähemalt tutvuda SIIN.