Kütuseaktsiisi lahtisidumine teehoiust oli viga

Kaubanduskoda tegi peaministrile ettepaneku taassiduda kütuseaktsiisi laekumine teehoiu rahastamisega. Eesmärk on taastada olukord, mis kehtis enne 2015. aastat, kui teehoiu rahastamise suurus pidi vastama vähemalt 75% kütuseaktsiisi laekumisest. Järgmisel kahel aastal plaanitakse tõsta kütuseaktsiisi 10%. See tooks teehoiu rahastamisse rohkem kui 100 mln eurot juurde.

Kaubanduskoja juht Mait Palts ütles, et kui oleksime sama rahastussüsteemiga jätkanud, saaksime täna rääkida korralike ja mitmerealiste maanteede rajamisest peamiste linnade vahel oluliselt optimistlikumalt. Meie ettepaneku elluviimisel saab riik järgnevatel aastatel paigutada täiendavad 100 mln eurot aastas teehoidu ning alustada neljarealiste teede väljaehitamist kiiremas tempos. See omakorda tugevdab meie ettevõtluskeskkonda ning ühtlustab regionaalset arengut. Lisaks on selge, et kiiremad ja turvalisemad liikumisvõimalused ei ole olulised mitte ainult majandusele, vaid on tähtsad ka kultuuri ja teaduse arengu tagamisel. Turvalised ja mugavad ühendused nii Eestist välja kui ka Eestis sees on olulised faktorid, mille alusel otsustavad nii talendid kui ettevõtjad, kas nad soovivad ennast Eestiga siduda või mitte.

Mitmed uuringud on kinnitanud, et suured investeeringud taristu arendamisse annavad positiivse panuse tervikuna majandusarengusse. Lisaks parandavad investeeringud Eesti maanteetranspordi konkurentsivõimelisust ning suurendavad liikluse turvalisust ja keskkonnasäästu.

Leiame, et riigi ambitsioon teede korrastamisel peab olema oluliselt suurem, kui see täna on. Korda tuleks teha kogu Tallinn-Tartu maantee, samuti ei tohi Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu-Ikla arendamine jääda perspektiivituks unistuseks.