Pakendiseaduse eelnõu vajab veel muutmist
Vähendada tuleb ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist
Eelnõu esialgses versioonis sisaldus ettevõtetele mitmeid kohustuslikke meetmeid, mille abil vähendada aastaks 2026 ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite (nt salatikarpide) ja joogitopside (nt kohvitopside) tarbimist. Näiteks oli eelnõus algselt kirjas, et ettevõtjad peavad kehtestama minimaalse hinna (50 senti) osadele toidupakenditele ja joogitopsidele ning lisaks nägi eelnõu ette teatud korduskasutuspakenditega seotud nõuded.
Eelnõu praeguses versioonis on Keskkonnaministeerium jätnud ettevõtetele vabamad käed. Nimelt on eelnõus kirjas, et ettevõtted peavad vähendama ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist aastaks 2026, kuid iga ettevõte saab ise otsustada, kuidas seda eesmärki täita. Kaubanduskoda toetab sellist lähenemist.
Samas juhtisime Keskkonnaministeeriumi tähelepanu sellele, et teatud olukordades ei pruugi ettevõttel olla võimalik vähendada pakendite kogust absoluutnumbrites. Näiteks kui ettevõte alustab tegevust 2022. aasta juulis, siis ei ole 2022. aasta andmed võrreldavad 2026. aasta andmetega. Lisaks võib soovitud eesmärki olla keeruline täita ka siis, kui ettevõte tootmismaht suureneb aasta-aastalt. Palusime selliste olukordade jaoks muuta eelnõu sõnastust. Lisaks küsisime ministeeriumilt, kas ettevõttel on lubatud uus kohustus üle anda taaskasutusorganisatsioonile.
Pakendiregistrile tuleb esitada rohkem andmeid
Eelnõu kohaselt peavad ettevõtted edaspidi esitama pakendiregistrile täiendavaid andmeid ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta. Nende andmete esitamine on vajalik, et hinnata, kas ettevõtted on aastaks 2026 vähendanud eelnevalt nimetatud toidupakendite ja joogitopside kasutamist.
Kaubanduskoja hinnangul on problemaatiline, et eelnõus ei ole sellele muudatusele ette nähtud pikemat jõustumise tähtaega. See tähendab, et ettevõtted peavad 2023. aastal esitama vastavad andmed kogu 2022. aasta kohta. Kuna hetkel ei pea ettevõtted arvestust toidupakendite ja joogitopside kohta, siis on keeruline vastavaid andmeid hiljem tagant järgi esitada. Samas 2022. aasta andmed on väga olulised, sest need andmed võetakse aluseks, kui hinnatakse, kas ettevõte on täitunud pakendijäätmete vähendamise eesmärgid aastaks 2026. Seetõttu tegime ministeeriumile ettepaneku, et esmakordselt peaksid ettevõtted vastavad andmed esitama 2023. aasta kohta. Lisaks juhtisime tähelepanu sellele, et enne muudatuse jõustumist tuleb huvigruppidega arutada, kas turule lastud ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside koguse üle tuleb arvestust pidada tükkides või massi alusel.
Pakendid tuleb tasuta tagasi võtta ka jäätmevoost
Kaubanduskoda on vastu eelnõusse lisandunud muudatusele, mille kohaselt tuleb ettevõttel võtta müügipakendi ja -pakendijäätmeid tagasi ka jäätmevoost. Esiteks jääb ebaselgeks, mida on eelnõus mõeldud jäätmevoo mõiste all ning kellelt peab ettevõte või taaskasutusorganisatsioon pakendeid tasuta tagasi võtma. Lisaks kaasneb muudatusega risk, et ettevõtet või taaskasutusorganisatsiooni sunnitakse tagasi võtma üksnes neid müügipakendijäätmeid, mida ei ole võimalik ringlusesse võtta. Näiteks võib tekkida olukord, kus isik kogub pakendijäätmed kokku, eraldab sealt ringlusse võetavad jäätmed ning annab seejärel madala kvaliteediga pakendijäätmed (sorteerimisjäägid) taaskasutusorganisatsioonile või pakendiettevõtjale üle. Lisaks võivad muudatuse jõustumisel tekkida vaidlused selle üle, kas üleantavad pakendijäätmed sisaldavad üksnes müügipakendijäätmeid või ka teisi pakendijäätmeid või muid jäätmeid. Eeltoodud põhjustel tegime ministeeriumile ettepaneku jätta see muudatus eelnõust välja.
Pakendijäätmeid tuleb koguda müügikoha territooriumil
Kaubanduskoda on vastu ka eelnõus sisalduvale muudatusele, mille kohaselt peab ettevõte tagama müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti kogumise. See tähendab, et näiteks kaupluses või kaupluse territooriumil peab olema eraldi prügikast pakendijäätmete jaoks.
Tegime ettepaneku jätta see kohustus eelnõust välja, sest sellise muudatuse järele puudub suur vajadus. Juba täna on mitmete kaubanduskeskuste ja jaekettide juures eraldi prügikastid pakendijäätmete jaoks. Kaubanduskoda toetab lähenemist, et ettevõte saab koostöös taaskasutusorganisatsiooniga otsustada, milline on kõige mõistlikum viis pakendijäätmete kokku kogumiseks, et täita pakendiseadusest tulenevaid nõudeid. Osades müügikohtades võib olla mõistlik, et seal oleks eraldi prügikast pakendijäätmete kogumiseks. Eelkõige on see mõistlik kohtades, kus müügikohas tekivad koheselt ka pakendijäätmed, näiteks kiirtoidukohad. Samas on Eestis ka palju selliseid müügikohti, mille juures ei teki koheselt pakendijäätmeid või neid tekib väga väikeses koguses. Ja nendes olukordades ei ole mõistlik pakendiettevõtjalt kohustuslikus korras nõuda pakendijäätmete konteinerit müügikohas. Lisaks juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et järelevalveasutustel ei pruugi olla piisavalt ressurssi, et teostada järelevalvet uue nõude üle.
Kaovad väiksematele ettevõtetele kehtinud erisused
Eelnõu tunnistab kehtetuks sätte, mille tulemusena kaob seadusest erisus pakendiettevõtjatele, kes lasevad turule kaupa plastist pakendis, mille mass on alla 100 kilogrammi aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass on alla 200 kilogrammi aastas. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei ole eelnevalt nimetatud pakendiettevõtjad enam vabastatud enda poolt turule lastud pakendite tagasivõtmise, kokku kogumise ja taaskasutamise kohustusest. Kaubanduskoda ei toeta seda muudatust.
Keskkonnaministeerium on koostanud pakendiseaduse muutmise eelnõu, et võtta Eestis õigusesse üle ühekordse plasti direktiiv. Suurem osa eelnõus sisalduvatest muudatustest jõustub suure tõenäosusega sel aastal. Muudatuste jõustumise täpne aeg ei ole veel teada.
Pakendiseaduse plaanitavate muudatustega saad lähemalt tutvuda SIIN.