Töövõidud ja tegevused aastal 2020

Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on täna ligi 3500 liiget ning meie üheks olulisimaks eesmärgiks on esindada oma liikmeskonna huve Eesti majanduspoliitika kujundamisel ning osaleda ettepanekute esitamises seadusandluse täiustamiseks.

2020. aastal töötasime läbi ca 3500 lehekülge õigusloomega seotud materjale ning küsisime rohkem kui 36000 ettevõttelt tagasisidet plaanitavate õigusaktide muudatuste kohta. Selle tulemusena esitasime ministeeriumitele, riigikogule ning teistele riigiasutustele 185 kirjalikku arvamust eelnõude, väljatöötamiskavatsuste, tegevuskavade ja muude dokumentide kohta. Lisaks tegime ettepanekuid olemasolevate õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks. Kaubanduskoja esindajad osalesid ka erinevate töögruppide koosseisus.

Ülevaade 2020. aasta olulisematest tegevustest ja teemadest

• Andsime riigile aktiivselt tagasisidet koroonakriisiga seotud toetusmeetmete kohta.
• Lisaks toetusmeetmetele tegime ka muid ettepanekuid koroonakriisi leevendamiseks.
• Pingutasime selle nimel, et riik ei kehtestaks ebamõistlikke piiranguid välistööjõu kasutamiseks.
• Tegime ettepaneku muuta kaugtöö regulatsiooni paindlikumaks.
• Ühingute koosolekute korraldamine muutus paindlikumaks.
• Kaubanduskoda ei toetanud majandusaasta aruande esitamise tähtaja lühendamist.
• Riik kehtestas hoolimata kaubanduskoja vastuseisust tuleohutusülevaatuse koostamise kohustuse.
• Tööandja ei peaks osutama kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust.
• Olime vastu miinimumpalga reguleerimisele Euroopa Liidu tasandil.
• Toetasime diislikütuse aktsiisi vähendamist.
• Väikesel grupil ettevõtjatel ei tohi olla võimalust mõjutada kogu sektori miinimumpalka.
• Neli kaubanduskoja ettepanekut seoses töökeskkonna nõuetega jõuab peagi seadusesse.
• Kaitsesime pakendiettevõtjate huve.
• Noorte tööle võtmine muutub lihtsamaks.
• Välisinvesteeringute taustakontrolli läbiviimine vajab suuremat selgust.
• Tarbijavaidluste lahendamine ei tohi muutuda kauplejale tasuliseks.
• Euroopa Liit tahab asjatult sekkuda ettevõtete juhtimisse.
• Kaubanduskoda panustas pankrotiseaduse muudatuste väljatöötamisse.
• Avaldasime toetust meetmele, mis võib vähendada ümbrikupalga maksmist ehitussektoris.
• Kaubanduskoja ettepanekul väheneb peagi osade majutusettevõtete halduskoormus.
• Olime vastu kliimaeesmärkide suurendamisele.
• Tegime ettepaneku võtta teavitajakaitse direktiiv üle miinimumnõuetega.
• Arvutitele ja nutitelefonidele lisandub täiendav tasu.
• Kaubanduskoda ei toeta kohustuslikus korras positiivse krediidiregistri loomist.
• Esitasime mitmeid ettepanekuid, et muuta toidu tarneahelas ebaausate kaubandustavade tõkestamise seadus selgemaks.
• Hoidsime ära halduskoormuse suurenemise seoses lähetatud töötajatega.
• Kaubanduskoja esindaja osales Riigikogus Eesti eelarvepoliitika arutelul.
• Maksuvõlg olgu avalik ka eriolukorra ajal.
• Tegime mitmeid ettepanekud lobitöö läbipaistvamaks muutmiseks.
• Andsime tagasisidet Euroopa Komisjoni erinevate strateegiate kohta.
• Tõstsime esile mitmeid küsimusi seoses uue trahviliigi loomisega.
• Uurisime ettevõtete hinnanguid ümbrikupalkade kohta.
• Pensionifondide Eestisse tehtud investeeringute osakaal vähenes.
• Hoidsime silma peal piirikaubandusel.

Andsime riigile aktiivselt tagasisidet koroonakriisiga seotud toetusmeetmete kohta
Kaubanduskoda esitas nii eriolukorra ajal kui ka hiljem riigile mitmeid ettepanekuid selle kohta, milliseid toetusmeetmeid vajavad ettevõtjad koroonakriisist tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks ning milliseid muudatusi oleks vaja teha olemasolevates toetusmeetmetes.

Näiteks eriolukorra alguses tegime valitsusele ettepaneku maksta hüvitist läbi töötukassa ning suurendada KredExi võimekust garantiide andmisel. Lisaks palusime riigil välja töötada toetusmeetmeid, et hüvitada ettevõtjatele vähemalt osaliselt koroonakriisi tõttu tekkinud otsene kahju.

2020. aasta mais saatsime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning EAS-le kirja, kus rõhutasime, et toetusmeetmed peavad olema läbipaistvad ja tagama võrdse kohtlemise. Lisaks juhtisime tähelepanu sellele, et toetusmeetmed võiksid olla paindlikumad ja sihitumad ning toetuse eraldamine võiks olla seotud varasemalt tasutud tööjõumaksudega. Mais esitasime ka ettepaneku leevendada KredExi kriisimeetmeid. Riik võttis vähemalt osaliselt meie ettepanekuid arvesse. KredEx vähendas erakorraliste käibekapitali- ja investeerimislaenude intressimäära ning leevendas laenude tagastuse nõudeid. Mais tegime ettepaneku pikendada ka töötukassa poolt makstavat töötasu hüvitise meedet. Riik pikendas seda toetusmeedet ühe kuu võrra ehk hüvitist sai ka juuni eest.

Novembris tegime valitsusele ettepaneku maksta turismisektoris tegutsevatele ettevõtjatele kriisist tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks Töötukassa kaudu töötasu hüvitist.

2020. aasta lõpus saatsime valitsusele selge sõnumi, et nad annaksid ettevõtjatele viivitamatult peale piirangute kehtestamist konkreetseid selgitusi võimalike toetusmeetmete kohta.

Lisaks toetusmeetmetele tegime ka muid ettepanekuid koroonakriisi leevendamiseks
Esitasime märtsi keskpaigas valitsusele oma nägemuse, milliste meetmetega tuleb tekkinud kriisi lahendada. Näiteks tegime valitsusele ettepaneku keskenduda üksnes kriisi lahendamisele ja jätta muud mitteprioriteetsed tegevused tagaplaanile. Palusime mitte sulgeda piiriületuse võimalust kaubaveo transpordile ning töötada selle nimel, et vastavaid piiranguid ei rakendataks ka rahvusvaheliselt. Muu hulgas tegime ka ettepaneku mitte rakendada sanktsioone, kui deklaratsioonid või erinevad aruanded esitatakse hilinemisega.

2020. aasta aprillis andsime valitsusele tagasisidet koroonakriisist väljumise strateegia kohta. Kaubanduskoja põhisõnum oli see, et eriolukorras kehtestatud piirangute leevendamisega ei tohi põhjendamatult viivitada, eriti juhul, kui piirangute leevendamisega kaasneb madal või mõõdukas nakkusoht ning piirangute leevendamine aitab kaasa majanduse taastumisele.

Mais pöördus kaubanduskoda valitsuse poole uute ettepanekutega leevendamaks negatiivset majandusolukorda. Näiteks tegime ettepaneku säilitada või isegi suurendada avaliku sektori investeeringute mahtu, võtta kiiresti kasutusele järgmise perioodi ELi toetusmeetmed ning panustada strateegilisse väliskommunikatsiooni.

Septembri alguses tegime koos Läti, Leedu ja Soome kaubanduskodadega pöördumise nelja riigi peaministrite poole, kus rõhutasime valitsuste tihedama koostöö tähtsust, et tagada meie regiooni suurem konkurentsivõime koroonaviirusega võitlemise tingimustes. Ühiskirjas tõime välja 4 peamist aspekti: majandus tuleb hoida avatuna, tuleb koordineerida riikidevahelisi meetmeid ja piiranguid, luua tuleb sarnased testimistavad ja standardid, sh arvestades turismisektori olulisust kõigi nelja riigi jaoks ning võimaldada tuleb tööjõu ja erinevate spetsialistide vaba liikumise säilitamine riikide vahel.

Pingutasime selle nimel, et riik ei kehtestaks ebamõistlikke piiranguid välistööjõu kasutamiseks
Kaubanduskoda oli 2020. aastal vastu mitmele seadusemuudatustele, mis nägi ette täiendavaid piiranguid kolmandatest riikidest pärit inimeste töötamisele Eestis. Näiteks olime vastu muudatusele, mille kohaselt võib Eestis õppiv välismaalane Eestis töötada vaid kuni 16 tundi nädalas. Kaubanduskoja ja teiste huvigruppide ettepanekul on siseministeerium selle piirangu vähemalt esialgu seaduseelnõust välja jätnud. Lisaks olime vastu muudatustele, et välismaalane võib Eestis töötada ainult täistööajaga ning tööandja ei tohi välismaalast palgata koondatud töökohale kuni aasta peale koondamist. Kaubanduskoda ei toetanud ka hooajatöötajate Eestis töötamise perioodi lühendamist ning uute piirangute kehtestamist välismaalasele oma pere kaasa võtmisel Eestisse. Viimati nimetatud muudatused on hetkel arutlusel Riigikogus ning 2021. aastal selgub, kas ja millisel kujul võetakse need muudatused vastu.

Kaubanduskoda esitas 2020. aastal nii siseministeeriumile kui ka valitsusele mitmeid ettepanekuid välistöötajatega seotud regulatsiooni leevendamiseks. Näiteks tegime kevadel eriolukorra ajal ettepaneku laiendada põllumajandusega tegelevatele tööandjatele ettenähtud välistöötajatega seotud erisust kõikidele sektoritele. Sügisel tegime valitsusele ettepaneku võimaldada lühiajaliselt Eestis töötavatel välismaalastel ajutiselt jätkata Eestis töötamist ka siis, kui nende Eestis lubatud töötamise tööaeg saab täis. Oktoobris tegime ettepaneku, et elamisloa peaks andma eelisjärjekorras juba Eestis töötavatele isikutele. Riik ei võtnud neid ettepanekuid arvesse.

Tegime ettepaneku muuta kaugtöö regulatsiooni paindlikumaks
2020. aastal suurenes märgatavalt kaugtööd tegevate inimeste arv. Samas kaugtööga seotud regulatsioon on püsinud muutumatuna aastaid. Sõltumata sellest, kas inimene töötab kontoris, bussis või oma kodus, vastutab täna tööandja täies mahus kõikide töökeskkonna nõuete täitmise eest. Tegime riigile ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja vastutaks vaid nende nõuete täitmise eest, mis on tema kontrolli all. Kaugtöö korral peaks tööandja andma töötajale vajalikud töövahendid ja juhised selle kohta, kuidas kujundada oma töökohta ja teha tööd nii, et see ei kahjustaks töötaja tervist. Edasine peaks olema juba töötaja enda teha ja vastutada. Töötaja kujundaks ise oma töökohta ja töötaks vastavalt tööandja juhistele, paneks ekraani õigele kõrgusele, väldiks mürarikast töökeskkonda jne. Hetkel ei ole teada, kas riik võtab koja arvamust kuulda.

Ühingute koosolekute korraldamine muutus paindlikumaks
Kaubanduskoda tegi juba aastatid tagasi riigile ettepaneku muuta seadust selliselt, et ühingutel oleks võimalik koosolekuid elektrooniliselt läbi viia. 2020. aasta mais jõustusid seadusemuudatused, mis laiendavad kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi teha koosolekuid ja võtta vastu otsuseid tavapärasest erinevatel viisidel, sh elektrooniliste vahendite abil, hääletada enne koosoleku toimumist või üldse ilma koosolekut kokku kutsumata.

Kaubanduskoda ei toetanud majandusaasta aruande esitamise tähtaja lühendamist
2020. aastal tekkis taaskord arutelu selle üle, kas riik võiks lühendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega, mis on täna üldreeglina kuus kuud alates majandusaasta lõpust. Kaubanduskoda ei pea vajalikuks tähtaja lühendamist, sest osad ettevõtted ei pruugi lühema tähtaja jooksul aruannet esitada. Lisaks näitab statistika, et juba täna ei suuda paljud ettevõtted aruannet õigeaegselt esitada ning tähtaja lühendamine ilmselt suurendab seda probleemi, mitte ei vähenda. Kaubanduskoja hinnangul peabs riik tähtaja lühendamise asemel tõhustama järelevalvet majandusaasta aruande tähtaegse esitamise üle.

Riik kehtestas hoolimata kaubanduskoja vastuseisust tuleohutusülevaatuse koostamise kohustuse
Kaubanduskoda seisis 2020. aastal vastu tuleohutuse seaduse muudatusele, mille kohaselt peavad edaspidi suuremate büroohoonete ning tööstus- ja tootmishoonete valdajad või omanikud tellima üldjuhul iga kolme aasta tagant tuleohutusülevaatuse ning saatma selle päästeametile. Sellist ülevaatust lubab eelnõu teha vaid inimesel, kel on tuleohutusspetsialisti 5. taseme või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. Kaubanduskoja hinnangul võib muudatus suurendada ettevõtete kulusid ja halduskoormust. Lisaks näeme muudatuses riigi soovi panna osad oma kulud ettevõtete kanda. Riigikogu võttis hoolimata kaubanduskoja vastuseisust seadusemuudatused vastu 2020. aasta detsembris.

Tuleohutuse seaduse muutmise raames plaanis siseministeerium algselt kaotada automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate häirekeskusesse edastamise kohustuse ehk ATeSi. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku muuta ATeS-ga liitumine vabatahtlikuks. Ministeerium võttis meid kuulda. Edaspidi on ehituse omanikul endiselt võimalik liituda ATeS-ga, kuid samas lisandub ehitise omanikule ka õigus loobuda ATeSi kasutamisest, kui Päästeamet annab ATeS-ga mitte liitumiseks või sellest loobumiseks vastava kooskõlastuse.

Tööandja ei peaks osutama kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust
Aasta alguses viisime oma liikmete seas läbi küsitluse, et kaardistada ettevõtjate mured seoses täitemenetluse regulatsiooniga ning leida neile lahendused. Peamise probleemina toodi välja see, et kui kohtutäitur saadab võlgniku tööandjale töötasu arestimise akti, siis kaasneb sellega tööandjale mitmeid kohustusi ja kulusid. Tööandja peab muu hulgas arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning lisaks peab tööandja tegema ülekande kohtutäituri arvelduskontole. Arestimisakti täitmisega seotud toimingutega kaasnevaid kulusid tööandjatele aga ei hüvitata. Olukorra parandamiseks tegi kaubanduskoda 2020. aasta augustis justiitsministeeriumile ning detsembris Riigikogule ettepaneku muuta täitemenetluse seadustikku selliselt, et tööandja ei peaks kohtutäituri nõudel arestima töötaja sissetulekut, kui tööandja kannab töötaja töötasu Eesti pangakontole ning tööandja on kohtutäiturit konto olemasolust teavitanud. Justiitsministeerium ei võtnud kaubanduskoja ettepanekut arvesse. Riigikogu jätkab täitemenetluse seadustiku muudatuste arutelu 2021. aastal.

Lisaks tõid ettevõtjad välja, et kohtutäiturid võiksid koostada ja vormistada arestimisakti tööandja jaoks võimalikult lihtsalt, et oleks selgelt arusaadav, mida ja millises järjekorras peab tööandja kinni pidama, kui suured summad ja kuhu tuleb täiturile kanda ning mis summad tuleb töötajale alles jätta. Esitasime vastavad ettepanekud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale.

Olime vastu miinimumpalga reguleerimisele Euroopa Liidu tasandil
Euroopa Liit tuli välja sooviga kehtestada direktiiviga ühtsemad reeglid miinimumpalgale. Selle eesmärk on tagada, et iga liikmesriigi miinimumpalk oleks õiglane ja piisav. Kaubanduskoda andis sotsiaalministeeriumile teada, et Eesti peaks seisma sellele algatusele vastu. Eestil on hetkel miinimumpalga kehtestamiseks toimiv süsteem, mis võtab arvesse nii tööandjate kui ka töötajate huve ning kohalikke olusid. Seega puudub vajadus olemasoleva süsteemi muutmiseks. Miinimumpalga reguleerimisega ELi tasandil kaasneks risk, et Eestis suureneks miinimumpalk märgatavalt. See seaks ohtu paljud töökohad ning avaldaks kokkuvõttes negatiivset mõju nii tööandjatele kui ka töötajatele.

Toetasime diislikütuse aktsiisi vähendamist
Aprilli alguses tegime rahandusministeeriumile ja riigikogule ettepaneku toetada transpordisektori ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut langetada mootorikütuste aktsiisi. Riigikogu võttis kaubanduskoja ettepaneku arvesse ning vähendas alates 2020. aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitme kütuse ja elektrienergia aktsiisi. Näiteks diisli aktsiis langes 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta.

Väikesel grupil ettevõtjatel ei tohi olla võimalust mõjutada kogu sektori miinimumpalka
Riigikohus tegi 2020. aasta 15. mail otsuse, mille kohaselt ei saa kollektiivlepingut laiendada tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingut sõlminud ega ole ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate liidu liige. Olukorra muutmiseks töötas sotsiaalministeerium välja eelnõu, mis sisaldab mitmeid muudatusi kollektiivlepingu laiendamise reeglites. Näiteks näeb eelnõu ette, et kollektiivlepingu laiendamise õigus on tööandjate liitudel, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 20 protsendile vastava tegevusala töötajatele. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku tõsta olulisel määral tööandjate esinduskriteeriumit, et vältida olukorda, kus vähestel ettevõtjatel oleks võimalus laiendada kollektiivlepingu tingimusi, näiteks miinimumpalka kogu sektorile ning kahjustada seeläbi konkurentsi. 2020. aasta lõpus ei olnud veel teada, kas ministeerium võtab arvesse kaubanduskoja ettepanekut.

Neli kaubanduskoja ettepanekut seoses töökeskkonna nõuetega jõuab peagi seadusesse
Kaubanduskoja ettepanekul jõuab 2021. aasta 1. märtsil töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse muudatus, mille kohaselt ei pea tööandja koostama kõikide kasutatavate töövahendite kohta ohutusjuhendit, sh näiteks ka pastapliiatsi ja klammerdaja kasutamise kohta. Juhendit on vaja edaspidi vaid juhul, kui seda nõuab töökeskkonna riskianalüüs.

2020. aastal tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust selliselt, et töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme volitused oleksid tähtajatud. Täna on volituste tähtaeg neli aastat. Muudatuse tulemusena väheneks nii tööandja kui ka töötajate halduskoormus. Sotsiaalministeerium võttis meie ettepanekut arvesse ning 2021. aasta 1. märtsil jõustuvad seadusemuudatused, mille kohaselt ei ole volituste tähtaeg enam seaduses kirjas.

Sotsiaalministeerium soovis esialgu seadusesse viia põhimõtet, mille kohaselt peab ettevõte, kes ostab füüsiliselt isikult (teenuseosutajalt) teenust näiteks käsundus- või töövõtulepingu alusel, teavitama teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas ohtudest hoiduda ning teavitama teenuseosutajat ka päästetööde ja esmaabi korraldusest. Kaubanduskoja ettepanekul muudeti seda põhimõtet selliselt, et tööandja peab teenuseosutajat teavitama üksnes vajaduse korral, näiteks juhul, kui töökeskkond on ohtlik ja tööd tehakse pikalt. Muudel juhtudel puudub tööandjal teavituskohustus. Muudatus jõustub 2021. aasta 1. märtsil.

Kaitsesime pakendiettevõtjate huve
2020. aasta kevadel jõudis Riigikogu menetlusse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu, milles on arvesse võetud mitmeid varasemaid kaubanduskoja ettepanekuid. Näiteks tõstab eelnõu pakendiaruande auditeerimise piirmäära praeguselt viielt tonnilt kahekümne tonnini. Lisaks on oluliselt täiendatud pakendiettevõtjate laiendatud tootjavastutuse põhimõtet. Samas sisaldub eelnõus ka mitmeid punkte, mis ei ole pakendiettevõtete huvides. Koostöös mitme teise erialaliiduga saatsime riigikogule loetelu muudatustest, millele oleme vastu. Näiteks on kaubanduskoda vastu kohustuslikule pakendijäätmete tekkekohal kogumisele ning müügipakendite ringlussevõtu sihtarvu kehtestamisele, sest need suurendavad põhjendamatult ettevõtete kulusid. Riigikogu jätkab jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatuste arutelu 2021. aastal.

Noorte tööle võtmine muutub lihtsamaks
Sotsiaalministeerium koostas töölepingu seaduse muutmise eelnõu, mis muu hulgas sisaldab kaubanduskoja ettepanekut lihtsustada 13-14-aastaste noorte tööle võtmise reegleid. Nimelt kaotab eelnõu tööandja kohustuse küsida tööinspektori nõusolekut 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks. Kaubanduskoda tegi juba 2016. aastal riigile ettepaneku muuta noorte töötamise regulatsioon paindlikumaks ning vaadata ümber tööinspektorilt nõusoleku saamise menetlus nii, et see oleks vähem bürokraatlikum. Eelnõu võetakse vastu suure tõenäosusega 2021. aastal.

Välisinvesteeringute taustakontrolli läbiviimine vajab suuremat selgust
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis alustas 2020. aastal välisinvesteeringute taustakontrolli seaduse väljatöötamist. Uue seaduse eesmärk on hoida ära potentsiaalselt soovimatu väliskapitali jõudmine Eestile strateegiliselt olulistesse ettevõtetesse. Kaubanduskoda andis ministeeriumile teada, et ei pea mõistlikuks uue regulatsiooni loomist. Lisaks esitasime ministeeriumile mitmeid küsimusi, millele on vaja saada vastuseid enne seaduse jõustumist. Näiteks peab olema seaduse jõustumisel kõikidele osapooltele selge, millistel juhtudel tuleb hakata välisinvesteeringu taustakontrolli läbi viima. Välisinvesteeringute taustakontrolli seadus valmib 2021. aastal.

Tarbijavaidluste lahendamine ei tohi muutuda kauplejale tasuliseks
Kui täna on kauplejate ja tarbijate vaheliste vaidluste lahendamine tarbijavaidluste komisjonis tasuta, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku kohaselt võib see edaspidi muutuda tasuliseks. Nimelt koostas ministeerium seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse, mille kohaselt peab kaupleja tasuma riigile 150 eurot, kui tarbijavaidluste komisjon on kasvõi osaliselt rahuldanud tarbija kaebuse. Kaubanduskoda on sellele muudatusele vastu. Näeme muudatustes ohtu, et see võib suurendada pahatahtlike kaebuste esitamist komisjonile. Samas toetasime ministeeriumi teisi ettepanekuid, et muuta tarbijavaidluste komisjoni tööd efektiivsemaks ning suurendada nii kauplejate kui ka tarbijate rahulolu komisjoni tööga.

Euroopa Liit tahab asjatult sekkuda ettevõtete juhtimisse
Euroopa Komisjon tuli välja algatusega, mille kohaselt tuleks ELi õigusaktides kirja panna, et kõik äriühingud ja nende juhid peavad lähtuma oma tegevuses mitte vaid lühiajalistest finantseesmärkidest, vaid pikemaajalistest eesmärkidest ning ka mõjust kliimale, sotsiaalvaldkonnale ja inimõigustele. Näiteks peaksid ettevõtted hakkama järgima, et mitte kusagil nende poolt müüdavate kaupade tarneahelates ei rikutaks inimõigusi ega tekitataks (ebaseaduslikku) keskkonnakahju. Kui ettevõttel on alltöövõtja Hiinas, siis peaks ettevõte välja selgitama, kas ja kui palju järgitakse sealsete töötajate inimõigusi.

Kaubanduskoda mõistab vajadust lahendada kliima ja inimõiguste rikkumisega seotud probleeme, kuid Euroopa Komisjoni väljapakutud kujul neid probleeme siiski lahendama ei peaks ega saakski. Näiteks ei ole reaalne, et ettevõtted saavad mõistlike pingutustega kätte andmed Hiinas all-allhankija töötajate või klientide inimõiguste järgimise kohta. Seetõttu palusime Eestil mitte toetada Euroopa Komisjoni vastavat algatust.

Kaubanduskoda panustas pankrotiseaduse muudatuste väljatöötamisse
Riigikogu võttis 2020. aasta detsembris vastu ligi 200 pankrotiseaduse muudatust, kusjuures muudatuste tegemisel võeti arvesse ka mitmeid kaubanduskoja ettepanekuid. Näiteks algselt oli eelnõus kirjas, et kui osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liige või omanik, kellele kuulub üle 10% osa- või aktsiakapitalist, annab äriühingu maksejõuetuse olukorras äriühingule laenu, siis on sellised laenud pankrotimenetluses väljamaksete järjekorras teistest võlausaldajatest madalamal positsioonil. Kaubanduskoja ettepanekul jäi see muudatus eelnõust välja. Vastu võetud muudatused näevad ette üksnes võimaluse allutada laenud vabatahtlikult. Algselt sisaldus eelnõus ka punkt, mille kohaselt ei ole võlgniku lähikondsest võlausaldajal hääleõigust võlausaldajate koosolekul, kui ta teadis võlgniku maksejõuetusest. Kaubanduskoda oli sellele muudatusele vastu ning see punkt jäi eelnõust välja.

Samas võttis riigikogu vastu ka mitmeid selliseid muudatusi, mida kaubanduskoda ei toetanud. Näiteks ei pidanud me hädavajalikuks muudatust, mille kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustus osanikel, kui osaühingul puudub juhatus ja osaühing on püsivalt maksejõuetu. Kaubanduskoda oli vastu ka sellele, et konkurentsiameti juurde luuakse maksejõuetuse teenistus, mis hakkab uurima võlgniku võimalikku seadusevastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel. Meie hinnangul oleks tulnud sama ülesanne anda riigiasutusele, kes juba täna tegeleb maksejõuetusega seotud teemadega.

Avaldasime toetust meetmele, mis võib vähendada ümbrikupalga maksmist ehitussektoris
Rahandusministeerium tuli välja ettepanekuga panna ehitusettevõtjatele kohustus tagada ehitusobjektil töötajate reaalajas registreerimine. Muudatuse eesmärk on vähendada ehitussektoris ümbrikupalkade maksmist. Kaubanduskoda toetab Ehitusettevõtjate Liidu ettepanekut töötaja kaardi nõude rakendamise osas, millega TÖRi ja töötaja kaardi sidumine võimaldaks loobuda objektipõhisest töötajate registreerimisest. See tähendab, et peatöövõtja fikseeriks eelnevalt alltöövõtjate andmed ning objektil võivad viibida üksnes töötajad, kes on TÖRis vastava ettevõttega (peatöövõtjaga või deklareeritud alltöövõtjaga) seotud. Kui läbipääsusüsteem tuvastab, et töötajaga seotud ettevõte ei ole objektile deklareeritud ettevõtete nimekirjas, siis töötaja objektile ei pääse. 2020. aasta lõpus ei olnud teada, kas ja millisel kujul viiakse seadusesse ehitusobjektil töötajate registreerimise kohustus.

Kaubanduskoja ettepanekul väheneb peagi osade majutusettevõtete halduskoormus
Kaubanduskoda pöördus septembris Riigikogu majanduskomisjoni poole ettepanekuga teha turismiseaduses muudatus, mis võimaldab turismiettevõtetel registreerida ja säilitada külaliste andmeid lisaks paberkandjale ka elektrooniliselt. Riigikogu võttis kaubanduskoja ettepaneku arvesse ning vastav muudatus jõustub 2021. aasta 1. mail.

Olime vastu kliimaeesmärkide suurendamisele
Euroopa Komisjon kavatseb üle vaadata 2030. aasta kliimapoliitika eesmärgid ning neid suurendada. Kaubanduskoda andis keskkonnaministeeriumile teada, et ei pea mõistlikuks kliimaeesmärkide tõstmist. Esiteks tuleb tegutseda selle nimel, et liikmesriigid täidaksid juba kehtivaid kliimapoliitika nõudeid ning alles seejärel saab arutada eesmärkide suurendamist. Teiseks võib eesmärkide suurendamine vähendada EL-i, sh Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Lisaks juhtisime tähelepanu sellele, et eesmärgid tuleb saavutada mõistlikus tempos, et ettevõtjad saaksid aegsasti planeerida ja teha vajalikke investeeringuid.

Tegime ettepaneku võtta teavitajakaitse direktiiv üle miinimumnõuetega
Justiitsministeerium alustas 2020. aastal uue seaduseelnõu väljatöötamist, mille eesmärk on anda kaitse tööalastest rikkumistest teavitajatele. Uue seaduse väljatöötamine on seotud ühe ELi direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse. Uus seadus toob paljudele ettevõtetele kaasa täiendavaid kohustusi ja kulusid. Näiteks peavad ettevõtted, kus on 50 või rohkem töötajat, looma asutusesisesed kanalid, mille kaudu on võimalik teatada rikkumistest. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku võtta direktiiv Eesti õigusesse üle miinimumnõuetega. Lisaks soovitasime välja töötada riigipoolsed juhised ja muud abimaterjalid ning korraldada koolitusi, et ettevõtetel oleks võimalik uue seadusega võimalikult lihtsalt kohaneda. Uue seaduse täpne sõnastus selgub 2021. aastal.

Arvutitele ja nutitelefonidele lisandub täiendav tasu
Kaubanduskoda suutis rohkem kui kümme aastat ära hoida muudatused, mille kohaselt oleks tulnud maksta paljude tehnikaseadmete ostmisel nn tühja kasseti tasu, et maksta muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele õiglast hüvitist selles eest, et inimestel on lubatud ilma autori nõusolekuta kopeerida muusikat ja filme isiklikuks kasutuseks. Olukord muutub aga 2021. aastal, sest Riigikogu võttis hoolimata kaubanduskoja kriitikast vastu seadusemuudatused, mille kohaselt tuleb alates 2021. aasta 1. aprillist maksta iga ostetud arvuti ja nutitelefoni pealt kuni 8-eurost tasu ning mälupulga, välise kõvaketta ja mälukaardi pealt kuni 4-eurost tasu. Kaubanduskoja hinnangul võib muudatuste jõustumisel tekkida olukord, kus autorid saavad liiga suurt hüvitist võrreldes tekkinud kahjuga. Ettevõtete jaoks tähendavad muudatused suuremat halduskoormust ja kulu. 2021. aasta esimestel kuudel selgub täpsemalt, millistelt toodetelt ja kui suurt tasu tuleb maksma hakata.

Kaubanduskoda ei toeta kohustuslikus korras positiivse krediidiregistri loomist
Rahandusministeerium tuli välja ettepanekuga luua Eestis positiivne krediidiregister. See tähendab, et krediidipakkujatele lisanduks kohustus jagada omavahel laenutaotlejate positiivseid krediidiandmeid (andmed olemasolevate laenude, järelmaksude, krediidi jms kohta). Kaubanduskoda andis ministeeriumile teada, et toetame olemasolevat lahendust, kus on võimalik infot inimeste finantskohustuste kohta jagada nõusolekuteenuse kaudu. Sellisel viisil on finantssektori ettevõtetel võimalus saada ning jagada isikuandmeid laenutaotleja nõusoleku alusel.

Esitasime mitmeid ettepanekuid, et muuta toidu tarneahelas ebaausate kaubandustavade tõkestamise seadus selgemaks
Maaeluministeerium koostas põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu, mille eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta vastav ELi direktiiv. Eelnõu keelab 16 ebaausa kaubandustava kasutamise toidutarneahelas ostja ja müüja vahel. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku võtta direktiiv üle miinimumnõuetega ehk mitte kehtestada direktiivist rangemaid nõudeid. Lisaks tegime mitmeid ettepanekuid, et muuta eelnõud selgemaks. Eelnõu menetlus jätkub 2021. aastal.

Hoidsime ära halduskoormuse suurenemise seoses lähetatud töötajatega
Sotsiaalministeerium soovis algselt teha Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses muudatuse, mille kohaselt peab Eesti ettevõte esitama tööinspektsioonile andmed Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja kohta, kui Eesti ja välisriigi ettevõte ei ole leppinud kokku, kes peab Eestis andmed tööinspektsioonile esitama. Kaubanduskoda oli sellele muudatusele vastu, sest see suurendaks Eesti ettevõtete halduskoormust. Muudatuse vajadust ei tulnud ka Euroopa Liidu direktiivist. Sotsiaalministeerium arvestas meie ettepanekuga ning jättis muudatuse eelnõust välja.

Kaubanduskoja esindaja osales Riigikogus Eesti eelarvepoliitika arutelul
9. juunil toimus riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu Eesti eelarvepoliitika üle. Arutelul osales ettekandega ka kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman, kes rõhutas, et maksukoormuse kasv halvendaks igal juhul meie konkurentsivõimet ja atraktiivsust ning riigi sekkumine ettevõtlusesse peab olema minimaalne.

Maksuvõlg olgu avalik ka eriolukorra ajal
Kaubanduskoda pöördus oma liikmete palvel aprilli lõpus maksu- ja tolliameti poole ettepanekuga avaldada maksu- ja tolliameti veebilehel ka eriolukorra ajal juriidilisest isikust maksuvõlglaste nimekiri koos maksuvõla suurusega. Ettevõtted tõid välja, et maksuvõla päring on oluline ka eriolukorra ajal, sest see võimaldab ettevõtetel kontrollida tehingupartneri, sh uute klientide tausta ja hinnata nende krediidiriski. Maksu- ja tolliamet reageeris kiiresti meie ettepanekule ning alates 25. maist oli avalik võlapäring maksu- ja tolliameti veebilehel olemas.

Tegime mitmeid ettepanekud lobitöö läbipaistvamaks muutmiseks
Kaubanduskoda esitas 2020. aasta kevadel justiitsministeeriumile kaks ettepanekut, et muuta lobitöö tegemine ausamaks ja läbipaistvamaks ning tõsta kogu seadusloome protsessi läbipaistvust ja selgust. Esiteks tegime ettepaneku kehtestada põhimõte, et õiguslooja peab kontrollima, keda õigusloome protsessis osalevad huvigrupid esindavad ning selle info ka avalikuks tegema. Selleks, et ametnikel oleks lihtsam kontrollida, keda õigusloome protsessis osalevad MTÜ-d esindavad, tegime ettepaneku panna MTÜ-le kohustus tuua majandusaasta aruandes välja juriidilisest isikutest liikmete nimekiri või viide, kus on võimalik liikmete nimekirjaga tutvuda. Riik ei võtnud 2020. aastal kaubanduskoja ettepanekuid arvesse, kuid justiitsministeerium tõstis selle teema esile uues korruptsioonivastases tegevuskavas.

Andsime tagasisidet Euroopa Komisjoni erinevate strateegiate kohta
2020. aastal töötasime läbi mitmeid Euroopa Komisjoni uusi strateegiaid, näiteks ELi rohelepe, VKEde strateegia, kemikaalistrateegia, digipakett ja tööstusstrateegia. Juhtisime Eesti riigi tähelepanu sellele, et muudatusi tuleb ellu viia mõistlikus tempos ja selliselt, et muudatused ei kahjustaks ettevõtete konkurentsivõimet ning arvestaksid tehnoloogiliste arengutega.

Tõstsime esile mitmeid küsimusi seoses uue trahviliigi loomisega
Justiitsministeerium koostas 2020. aastal haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu, mis loob Eestis uue trahviliigina haldustrahvi. Haldustrahviga soovitakse hakata karistama eelkõige finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumisi. Andsime ministeeriumile teada, et eelnõu vajab veel täpsustamist ja seletuskiri täiendamist. Näiteks on eelnõus liiga üldsõnaliselt kirjas see, milliste rikkumiste eest hakkab riik üldse haldustrahvi ette nägema ja millistel juhtudel algatab ametnik haldustrahvimenetluse ja määrab trahvi. Seaduse lõplik sõnastus selgub 2021. aastal.

Uurisime ettevõtete hinnanguid ümbrikupalkade kohta
Oleme koostöös maksu- ja tolliametiga alates 2016. aastast iga aasta viinud ettevõtete seas läbi küsitlust, et saada teada, kui suure probleemina tajuvad ettevõtted ümbrikupalkade maksmist. 2020. aastal läbiviidud uuring näitas, et vastanute hinnangul on nii täiesti kui ka osaliselt „mustalt“ töötavate isikute osakaal mõnevõrra suurenenud. Seonduvalt koroonaviirusega on ettevõtjad tuleviku osas pigem pessimistlikud. 58% vastanutest usub, et viirusest tingitud majandusraskused toovad kaasa ümbrikupalka maksvate ettevõtete arvu kasvu. Tõhusaimaks meetmeks ümbrikupalgaga võitlemisel peetakse rohkemate andmete avaldamist ning maksu- ja tolliameti poolt ettevõtjatele hinnangute andmist.

Pensionifondide Eestisse tehtud investeeringute osakaal vähenes
Kaubanduskoda on alates 2016. aasta algusest hoidnud silma peal, kui palju investeerivad pensionifondid Eesti majandusse. 2020. aasta esimese kvartali lõpus oli pensionfondide varadest Eestisse investeeritud 14,2 protsenti, mis on kõrgeim näitaja alates 2016. aasta algusest. Samas 2020. aasta kolmandas kvartalis vähenes see number 12,8 protsendini, mis on väiksem ka 2019. aasta näitajast. 2020. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga olid Eesti pensionifondid investeerinud Eestisse 646 miljonit eurot.

Hoidsime silma peal piirikaubandusel
Kaubanduskoda tellis Eesti Konjunktuuriinstituudilt piirikaubanduse teemalise uuringu, millest selgus, et alkoholi ostmine Lätist hakkas vähenema alates 2019. aasta juulist peale Eesti valitsuse otsust alandada alkoholi aktsiisimaksu. Piiriostude vähenemine on toimunud spetsiaalselt alkoholi ostmas käivate inimeste arvelt ja selle arvelt, et ostud on väiksemad. Uuring tõi välja, et 2019. aastal ostis Lätist alkoholi 33% inimestest, mis on 2 protsendipunkti võrra väiksem kui 2018.aastal, kuid siiski 12 protsendipunkti kõrgem kui 2016. aastal.

Juristid andsid nõu ligi 300 ettevõttele
Kaubanduskoja liikmed kasutasid 2020. aastal aktiivselt meie juristide teenuseid. Juristid nõustasid liikmeid kõikides olulisemates valdkondades, millega ettevõtted oma igapäeva tegemistes kokku puutuvad (nt lepingud, tööõigus, riigihanked). Suur osa nõustamisest oli 2020. aastal seotud koroonakriisiga ja eriolukorraga. Näiteks andsime ettevõtjatele nõu seoses vääramatu jõu asjaoludega. Nõustasime ettevõtteid ka erinevate toetusmeetmete osas. Jätkuvalt pakkus ettevõtjatele suurt huvi lepingutega seotud konsultatsioonid. Aitasime ettevõtetel koostada erinevat liiki lepinguid (peamiselt müügi- ja töövõtulepinguid), viia sisse lepingumuudatusi ning viisime läbi lepingute analüüse. 2020. aastal käivitasime ka e-poe, kus on saadaval 59 lepingu ja dokumendi põhja.