Töövõidud ja tegevused aastal 2021

2021. aastal töötasime läbi ca 5500 lehekülge õigusloomega seotud materjale ning küsisime ligi 20 000 ettevõttelt tagasisidet plaanitavate õigusaktide muudatuste kohta. Selle tulemusena esitasime ministeeriumitele, riigikogule ning teistele riigiasutustele 182 kirjalikku arvamust eelnõude, väljatöötamiskavatsuste, tegevuskavade ja muude dokumentide kohta. Lisaks tegime ettepanekuid olemasolevate õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks. Koja esindajad osalesid ka erinevate töögruppide koosseisus.

Ülevaade 2021. aasta olulisematest tegevustest ja teemadest

• Koda hoidis ära ettevõtjavaenulikud muudatused äriseadustikus.
• Tegime ettepaneku muuta kaugtöö regulatsioon paindlikumaks.
• Seisime selle eest, et globaalne ettevõtete tulumaksureform ei vähendaks Eesti konkurentsieelist.
• Tegime ettepaneku kütuste aktsiisitõusu edasilükkamiseks. Ettepanek võeti arvesse.
• Pingutasime selle nimel, et riik leevendaks välistööjõuga seotud piiranguid.
• Koja töövõit: osad ettevõtjad vabanesid pakendiaruande auditeerimise kohustusest.
• Koda ei toetanud tervisekontrolliga seotud uusi nõudeid.
• Tegime ettepaneku tõsta tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära.
• Lühiajaliste töölepingute sõlmimine võib muutuda lihtsamaks.
• Muutuvtunnikokkulepet võiks lubada kasutada ka väiksemates kaubandusettevõtetes ja muudes sektorites.
• Euroopa Liidu kliimapakett vajab detailset mõjuanalüüsi.
• Tegime taaskord ettepaneku vähendada tööandjate halduskoormust seoses töötasu arestimisaktide täitmisega.
• Riik ei peaks oma tuumikülesannete täitmise eest koguma ettevõtjatelt täiendavat tasu.
• Seisime selle eest, et seadus ei võimaldaks väikesel grupil töötajatel ja tööandjatel laiendada kollektiivlepingu tingimusi kogu sektorile.
• Tegime ettepaneku luua vabatahtlik tervisefond.
• Olime plastpakendijäätmetele saastetasu kehtestamise vastu.
• Tööturuteenused ja -toetused peavad motiveerima senisest rohkem tööle minemist.
• Seisime vastu bürokraatia suurendamisele.
• Koda oli vastu müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu kehtestamisele.
• Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõusse jõudis mitu koja ettepanekut.
• Tarbijavaidluste lahendamine ei tohi muutuda kauplejale tasuliseks.
• Esitasime ettepanekud riigihangete seaduse osas.
• Äriregistri andmed tuleb teha tasuta kättesaadavaks.
• Koda oli vastu mitmele ebamõistlikule pakendiseaduse muudatusele.
• Ettevõtjatel tekkis võimalus jagada oma maksukäitumise hinnangut tehingupartneriga.
• Majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata jätmine peab olema paremini nähtav.
• Tegime mitmeid ettepanekuid koroonakriisi leevendamiseks.
• Tegime ettepaneku, et kutsehaiguste uurimisel peab töötervishoiuarst suhtlema rohkem tööandjaga.
• Ajatatud maksuvõla intressimäära võiks saada ka 2022. aastal vähendada.
• Tarbijakrediidi reegleid ei peaks kehtestama tasuta järelmaksule.
• Koda ei toetanud riikliku kvaliteedihindamise süsteemi loomist täienduskoolitusasutustele.
• Koja töövõit: iga ohtliku kemikaali kohta ei pea hankima ohutuskaarti.
• Tegime 22 ettepanekut ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu muutmiseks.
• Taasterahastust antavate toetuste üldtingimused muutusid koja ettepanekul ettevõtjasõbralikumaks.
• Platvormi vahendusel teenust osutavat inimest ei tuleks käsitleda töötajana.
• Õigusloome tuleb muuta läbipaistvamaks.

 

Koda hoidis ära ettevõtjavaenulikud muudatused äriseadustikus
2021. aasta suvel avalikustas justiitsministeerium äriregistri seaduse eelnõu, mis toob äriõiguses kaasa mitmeid olulisi muudatusi. Eelnõu loob uue seadusena äriregistri seaduse ning muudab rohkem kui 30 seadust, sh teeb eelnõu äriseadustikus rohkem kui 100 muudatust. Näiteks hakkab eelnõu kohaselt osanike nimekirja pidama üldreeglina äriregister ning osanike andmed saavad äriregistris üldreeglina õigusliku tähenduse. Lisaks kaob osakapitali miinimumnõue, muutuvad netovara nõuded ning äriühingute registrist kustutamine muutub teatud olukordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Koda esitas selle eelnõu kohta ligi 20 muudatusettepanekut ning tänaseks on ministeerium mitme koja ettepanekuga ka arvestanud. Näiteks jäi koja vastuseisu tõttu eelnõust välja punkt, et kui juriidilise isiku võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel, siis võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist endale juriidilise isiku juhatuse liikmelt, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule. Olime sellele muudatusele tugevalt vastu, sest muudatus oleks võinud olulisel määral laiendada juhatuse liikmete vastutust ning tekitada võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Koja ettepanekul jättis ministeerium eelnõust välja ka punkti, mis keelas põhikirjaga ette näha, et osa ei või pantida, kui osanike nimekirja pidajaks on Eesti väärtpaberite registri pidaja. Äriregistri seaduse eelnõu menetlus oli 2021. aasta lõpuks jõudnud riigikokku ning suurem osa muudatustest jõustub eelnõu kohaselt 2023. aasta 1. veebruaril.

Tegime ettepaneku muuta kaugtöö regulatsioon paindlikumaks
Koda on varasematel aastatel korduvalt teinud riigile ettepaneku muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust selliselt, et tööandja vastutaks kaugtöö korral vaid nende nõuete täitmise eest, mis on tema kontrolli all. Positiivne on see, et sotsiaalministeerium tuli 2021. aastal välja eelnõuga, mis näeb seaduses ette erisused kaugtöö jaoks. Samas paneb see eelnõu tööandjale ka mitmeid ebamõistlikke kohustusi. Seetõttu esitasime ministeeriumile mitmeid ettepanekuid eelnõu muutmiseks, et kaugtöö erisused oleksid paindlikumad ja ei tooks kaasa ülereguleerimist. Näiteks andsime teada, et ettevõtjad ei toeta nõuet, et tööandja peab kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha isegi siis, kui tööandja võimaldab töötamist ettevõttes kohapeal ning kaugtöö tegemist soovib töötaja. Kaugtööga seotud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2023. aasta alguses, kuid tegime ettepaneku tuua jõustumise tähtaeg varasemaks. 2021. aasta lõpus ei olnud veel teada, kas ja millisel kujul eelnõu jõustub ning kas ministeerium võtab kuulda ettevõtjate ettepanekuid.

 

Seisime selle eest, et globaalne ettevõtete tulumaksureform ei vähendaks Eesti konkurentsieelist
Koda oli vastu Eesti ühinemisele globaalse tulumaksureformiga, sest see vähendab Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi atraktiivsust ja konkurentsieelist ning meil on reaalne oht kaotada maksutuludes. Plaanitav ettevõtete tulumaksureform kaotab Eesti tulumaksusüsteemi eelised suurte kontsernide ja nende Eestis asuvate tütarettevõtete jaoks. See võib omakorda vähendada suuremate välisettevõtjate huvi investeerida Eestisse ja luua siin töökohti. 2021. aasta lõpus avalikustas Euroopa Liit direktiivi, millega liikmesriigid võtavad globaalse tulumaksureformi oma õigusesse üle. Koda seisab 2022. aastal selle eest, et direktiiv kahjustaks võimalikult vähesel määral Eesti praegust ettevõtete tulumaksusüsteemi.

Tegime ettepaneku kütuste aktsiisitõusu edasilükkamiseks
Koda saatis eelmisel aastal koos teiste ettevõtlusorganisatsioonidega nii rahandusministeeriumile kui ka valitsusele korduvalt ettepaneku jätta diislikütuse, maagaasi ja teiste kütuste ning elektrienergia aktsiis praegusele tasemele ehk loobuda aktsiisi tõstmisest alates 2022. aasta 1. maist. Riik võttis meid kuulda ning lükkas aktsiiside tõstmise ühe aasta võrra edasi ning ka siis toimub aktsiiside tõstmine varasemast väiksemas mahus.

Pingutasime selle nimel, et riik leevendaks välistööjõuga seotud piiranguid
Koda tegi ka 2021. aastal riigile erinevaid ettepanekuid, et lahendada sisserände kvoodi kiire täitumisega seotud probleem. Positiivne on see, et siseministeerium on lubanud 2022. aastal välja tulla eelnõuga, mis võimaldab rohkematel välismaalastel Eestis elamisloa alusel töötada sisserände kvoodi väliselt. Näiteks plaanitakse muudatust, et välismaalasel on õigus pärast lühiajalise töötamise perioodi lõppu taotleda kvoodiväliselt elamisluba töötamiseks kaheks aastaks. Lisaks on lootust, et edaspidi saavad kvoodiväliselt elamisluba taotleda ka välismaalased, kellele makstakse 1,5-kordset Eesti keskmist palka. Eelnõu valmib 2022. aastal ning muudatused võivad jõustuda 2023. aasta algusest.

Koja töövõit: osad ettevõtjad vabanesid pakendiaruande auditeerimise kohustusest
Oleme viimastel aastatel korduvalt teinud riigile ettepaneku vabastada ettevõtjad pakendiaruande auditeerimise kohustusest, sest sellega kaasneb ettevõtjatele märkimisväärne kulu, kuid ei kaasne positiivset mõju. Riik võttis vähemalt osaliselt koja ettepanekut arvesse. 2021. aasta mais jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt peab ettevõtja edaspidi laskma oma pakendiaruande auditeerida, kui ta laseb turule rohkem kui 20 tonni pakendeid aastas. Varasemalt oli auditeerimise kohutuse piirmäär 5 tonni aastas. Muudatuse tulemusena vabanes 2021. aastal ca 600 ettevõtjat pakendiaruande auditeerimise kohustusest.

Koda ei toetanud tervisekontrolliga seotud uusi nõudeid
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmis eelnõu, mis paneb tööandjale kohustuse tellida töötervishoiuarstilt lisaks töötajate tervisekontrollile ka ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklik analüüs ning töötervishoiuarsti nõustamine. Koda andis ministeeriumile teada, et osade ettevõtjate puhul võib uute nõuete kehtestamine olla mõistlik ja vajalik, kuid eelnõus sisalduv lahendus ei tohiks miinimumnõudena kehtida kõikide tööandjate osas, sest tegemist on ülereguleerimisega. Lisaks puudub ettevõtjatel kindlus, et muudatuste jõustumisel läheks olukord paremaks. Näiteks toodi välja, et töötervishoiuarst ei pruugi osata hinnata või saada aru töö spetsiifikaga seotud probleemidest, et teha ettepanekuid ohutu töökeskkonna kujundamiseks. On ka oht, et teenus muutub koormavaks ja kallimaks eelkõige väikeste ettevõtjate jaoks. Lisaks tegime sotsiaalministeeriumile taaskord ettepaneku, et tervisekontrolli tegemisel võiks senisest suurem roll olla perearstidel ning seda eriti maapiirkondades. 2021. aasta lõpus ei olnud teada, kas ministeerium võtab arvesse koja ettepanekuid.

Tegime ettepaneku tõsta tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära
Koda pöördus rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga tõsta tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära praeguselt 400 eurolt 800 euroni aastas. Lisaks tegime ettepaneku lisada maksuvabade kulude loetellu terviseuuringud (nt koormustest, vereanalüüsid), vaktsineerimised (nt gripivaktsiin, puukentsefaliidi vaktsiin) ja tasulised tervishoiuteenused (nt hambaraviteenused, eriarsti vastuvõtt). Ministeeriumid ei toetanud koja ettepanekut.

Lühiajaliste töölepingute sõlmimine võib muutuda lihtsamaks
Koda on varasematel aastatel korduvalt teinud riigile ettepaneku muuta tähtajaliste töölepingute sõlmimise reeglid paindlikumaks. Seetõttu on igati positiivne, et sotsiaalministeerium koostas 2021. aastal seaduseelnõu, mis annab tööandjale õiguse piiramatult sõlmida tähtajalisi töölepinguid kestusega kuni 10 kalendripäeva kuue kuu jooksul. Toetasime plaanitavat muudatust, kuid samas tegime ministeeriumile neli täiendavat ettepanekut, et tähtajaliste töölepingute sõlmimise reeglid oleksid veelgi paindlikumad. Näiteks tegime ettepaneku lubada uut erisust kasutada pikema aja jooksul kui üksnes kuus kuud ning tööandjal võiks olla õigus sõlmida tähtajalist töölepingut ka ilma mõjuva põhjuseta. 2021. aasta lõpus ei olnud teada, kas, millisel kujul ja millal jõustub tähtajalisi töölepinguid puudutav muudatus.

Muutuvtunnikokkulepet võiks lubada kasutada ka väiksemates kaubandusettevõtetes ja muudes sektorites
Koda avaldas toetust 2021. aasta 15. detsembril jõustunud töölepingu seaduse muudatustele, mis võimaldavad jaekaubandussektori suurematel tööandjatel sõlmida oma töötajatega muutuvtunnikokkuleppeid ehk leppida tööajas kokku teatud ajavahemikuna. Samas tegime ettepaneku lubada paindlikumaid töölepinguid sõlmida ka kaubandusettevõtjatel, kus on vähem kui kuus töötajat. Seda ettepanekut ei võtnud riik arvesse. Lisaks andsime nii sotsiaalministeeriumile kui ka riigikogule teada, et jaekaubanduse kõrval on muutuvtunnikokkulepete järele vajadus ka teistes sektorites.

Euroopa Liidu kliimapakett vajab detailset mõjuanalüüsi
2021. aasta suvel avalikustas Euroopa Komisjon kliimapaketi, mis koosneb rohkem kui kümnest õigusaktist ja mille maht on mitu tuhat lehekülge. Ministeeriumitele saadetud kirjas rõhutasime, et esimese sammuna tuleb Eestis läbi viia põhjalik mõjuanalüüs, mis aitab mõista, milliseid lahendusi peaks Eesti eelistama kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks juhtisime tähelepanu sellele, et kliimapakett peab jätma Eestile võimalikult vabad käed otsustamaks, kuidas peab Eesti saavutama Euroopa Liidus kokkulepitud kliimaeesmärgid. Töö Euroopa Liidu kliimaleppega jätkub kindlasti ka 2022. aastal.

Tegime taaskord ettepaneku vähendada tööandjate halduskoormust seoses töötasu arestimisaktide täitmisega
Koda pöördus 2021. aastal nii riigikogu kui ka justiitsministeeriumi poole palvega lahendada ettevõtjate mure seoses töötasude arestimisaktide täitmisega. Probleem puudutab kümneid tuhandeid tööandjaid, kellele kohtutäiturid saadavad võlgnike palga arestimise akte. Aktide täitmine on tööandja jaoks keeruline ja aeganõudev lisatöö. Olukorra parandamiseks tegime ettepaneku muuta seadust selliselt, et edaspidi peab tööandja esitama kohtutäiturile vaid info selle kohta, millisele kontole kantakse töötaja töötasu. Selle info abil saab kohtutäitur ise tegeleda konkreetse kontoga. Koja ettepanekut ei võetud arvesse ja seega jäi see probleem lahendamata ka 2021. aastal.

Riik ei peaks oma tuumikülesannete täitmise eest koguma ettevõtjatelt täiendavat tasu
Olime tugevalt vastu konkurentsiseaduse muudatustele, mille kohaselt peavad teatud monopoolsed ettevõtjad maksma kord aastas konkurentsiametile järelevalvetasu. Muudatus mõjutab kõiki ettevõtjaid, sest monopoolsetel ettevõtjatel on lubatud järelevalvetasu lülitada lõpptarbijale osutatavate teenuste hinda. Andsime riigile teada, et ka edaspidi tuleb riigi tuumikfunktsioone, sh järelevalve teostamist rahastada riigieelarvest, mitte uute tasude kehtestamise abil. Riigikogu ei võtnud koja kriitikat kuulda ning konkurentsiseaduse muudatused jõustusid 2022. aasta 1. jaanuaril.

Seisime selle eest, et seadus ei võimaldaks väikesel grupil töötajatel ja tööandjatel laiendada kollektiivlepingu tingimusi kogu sektorile
Riik võttis arvesse mitmeid koja ettepanekuid, et muuta rangemaks esinduskriteeriume nende ametiühingute ja tööandjate liitude osas, kel on lubatud kollektiivlepingu tingimusi laiendada. Algselt soovis sotsiaalministeerium kehtestada esindatuse nõude üksnes tööandjate liidule, kuid koja ettepanekul kehtestati esinduskriteerium ka ametiühingule. Ministeerium tõstis koja ettepanekul kaks korda kõrgemaks ka tööandjate liidu esinduskriteeriumit. Kollektiivlepingu seaduse muudatused jõustusid 2021. aasta 22. novembril.

Tegime ettepaneku luua vabatahtlik tervisefond
Märtsis pöördusime rahandusministeeriumi poole ettepanekuga luua vabatahtlik tervisefond ehk ravi kogumiskonto, kuhu inimene või tema tööandja saaks koguda raha ning vajaduse korral saaks töötaja seda raha kasutada raviteenuste eest tasumiseks. Tervisfondi loomine oleks töötaja jaoks täiendav võimalus katta ootamatu tervisemurega kaasnenud kulud ning see oleks lisarahastus meie tervishoiusüsteemile. Tinglikult võiks sellist fondi võrrelda ka pensioni kolmanda sambaga. Rahandusministeerium ei pidanud tervisefondi loomist vajalikuks.

Olime plastpakendijäätmetele saastetasu kehtestamise vastu
Koda oli koos mitme erialaliiduga tugevalt vastu keskkonnaministeeriumi ettepanekule kehtestada ringlusse võtmata plastpakendijäätmetele saastetasu 370 eurot tonni kohta. Saastetasu kehtestamine suurendaks motivatsiooni jätta plastpakendite kogus deklareerimata ning seeläbi suureneks ebaaus konkurents. Uue tasu üle on keeruline teostada ka järelevalvet. Lisaks tekib uue tasu kehtestamisel topeltmaksustamise risk. 2021. aasta lõpuks ei olnud teada, kas keskkonnaministeerium loobub oma ideest või mitte.

Tööturuteenused ja -toetused peavad motiveerima senisest rohkem tööle minemist
2021. aasta sügisel tuli sotsiaalministeerium välja ideega korrastada tööturuteenuste ja -toetuste pakkumise reegleid, et tagada tulevikus süsteemi suurem paindlikkus ning reageerida kiiresti tööturu muutustele ja sihtrühmade vajadustele. Koda andis ministeeriumile teada, et regulatsioonide muutmine võib teatud osas olla vajalik, kuid täna on tööhõive kõige suuremaks väljakutseks motiveerida inimesi tulema tööturule ning seda ei saa teha ainult läbi regulatsioonide muutmise. Oleme saanud ettevõtetelt tagasisidet, et töötud ei ole nõus tööle minema, sest neile makstavad töötuhüvitised ei motiveeri kiiret tööle naasmist. Arvestades, et paljudes valdkondades ja regioonides on Eestis tööjõupuudus, siis see on oluline probleem, millega tuleb tegeleda ning sellele oleks mõistlik leida ka lahendus sama seaduseelnõu raamistikus. Eelnõu valmib 2022. aastal.

Koda oli vastu müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu kehtestamisele
Olime koos mitme erialaliiduga vastu müügipakendile ringlusevõtu sihtarvu kehtestamisele, sest riigil on keeruline teosta järelevalvet selle nõude üle ning lisaks tooks muudatus kaasa põhjendamatult suure kulu ausatele pakendiettevõtjatele. Riik võttis meie kriitikat kuulda ja loobus sihtarvu kehtestamisest.

Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõusse jõudis mitu koja ettepanekut
Justiitsministeerium võttis arvesse mitmeid koja ettepanekuid seoses rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõuga, mida tuntakse ka vilepuhujate kaitse seadusena. Näiteks oli algselt eelnõus kirjas, et nii asutusesiseseks kui -väliseks teavituskanaliks võib olla üksnes elektronpostiaadress, telefoninumber, tavapostkast või vahetu kohtumine. Koda tegi ettepaneku lubada teavituskanalina kasutada ka muid lahendusi, näiteks veebiplatvormi. Ministeerium arvestas koja ettepanekuga ning muutis sõnastuse tehnoloogianeutraalseks. Koja ettepanekul on eelnõusse jõudnud ka punkt, mis lubab kontserni kuuluvatel ettevõtetel jagada või ühiselt hallata sisemisi teavituskanaleid. Varasemalt oli eelnõus kirjas, et teavituskanaleid võivad jagada üksnes need ettevõtted, kus on kuni 249 töötajat, kuid kontsernide osas puudus erisus. Koja palvel on ministeerium paremini selgitanud, millistel juhtudel kaitseb uus seadus rikkumisest teavitajat ja millistel juhtudel mitte. Uus seadus jõustub eelnõu kohaselt 2022. aasta 1. juunil.

Seisime vastu bürokraatia suurendamisele
Koda oli vastu mitmetele algatustele, mis tooksid ettevõtetele suurema halduskoormuse ja kulude kasvu, kuid ei aita olukorda paremaks teha. Näiteks andsime sotsiaalministeeriumile teada, et Eesti ei peaks toetama Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi, mille kohaselt lisanduvad tööandjatele mitmed kohustused, näiteks tuleb välja töötada karjäärieeskirjad ning suurtele ettevõtetele lisandub uus aruandluskohustus. Koda tõi välja, et direktiivi kehtestamine ei aita vähendada soolist palgalõhet, kuid suurendab seejuures oluliselt Eesti ettevõtete halduskoormust.

Koda ei toetanud ka Euroopa Komisjoni algatust, mis laiendab nende ettevõtjate hulka, kes peavad oma tegevusaruandes kirjeldama kestlikkusega seonduvaid asjaolusid, näiteks oma tegevusega kaasnevaid keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist, korruptsioonivastast võitlust. Mõistame vajadust lahendada kestlikkusega seotud probleeme, kuid kahtlesime selles, kas ettevõtjate halduskoormuse järjepidev tõstmine mitmetes erinevates valdkondades on selleks kõige mõistlikum ja eesmärgipärasem meede.

Tarbijavaidluste lahendamine ei tohi muutuda kauplejale tasuliseks
Kui täna on kauplejate ja tarbijate vaheliste vaidluste lahendamine tarbijavaidluste komisjonis tasuta, siis edaspidi võib see muutuda tasuliseks. Nimelt on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostanud eelnõu, mis paneb kauplejale kohustuse tasuda riigile kuni 150 euro suurune menetlustasu, kui tarbijavaidluste komisjon rahuldab tarbija nõude kaupleja vastu. Koda andis ministeeriumile teada, et ettevõtjad on sellele muudatusele vastu. Näeme muudatustes ohtu, et see võib suurendada pahatahtlike kaebuste esitamist komisjonile ning sundida kauplejaid rahuldama kõiki väiksesummalisi tarbija kaebusi. 2021. aasta lõpus polnud teada, kas ministeerium loobub kauplejale tasu kehtestamisest või mitte.

Esitasime ettepanekuid riigihangete seaduse osas
Riik saatis aprillis kooskõlastamisele riigihangete ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette mitmeid uuendusi riigihangete valdkonnas. Näiteks on plaanis laiendada ärisaladuse põhjendamise regulatsiooni kõikidele riigihangetele, mitte ainult hankemenetlusele. Toetasime mitmeid plaanitavaid muudatusi ning tegime ka ettepanekuid, et seadust paremaks muuta. 2021. aasta lõpuks oli eelnõu jõudnud riigikogu menetlusse.

Äriregistri andmed tuleb teha tasuta kättesaadavaks
Koda pöördus eelmisel aastal korduvalt riigi poole ettepanekuga teha äriregistris sisalduvad andmed ettevõtetele tasuta kättesaadavaks võimalikult kiiresti. Selline muudatus võimaldab ettevõtetel lihtsamalt ja odavamalt täita seadusejärgseid, näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks võimaldab muudatus senisest odavamalt ja lihtsamalt kontrollida tehingupartneri tausta. Riik lubas äriühingute ja äriühingute omandisuhetega seotud andmed teha masinloetaval kujul kõigile tasuta kättesaadavaks esimesel võimalusel, kuid on küsitav, kas see juhtub juba 2022. aastal.

Koda oli vastu mitmele ebamõistlikule pakendiseaduse muudatusele
Eelnõus oli näiteks kirjas, et toit, mis on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, tuleb alates 2026. aastast pakendada korduskasutuspakendis. See tähendab, et näiteks kalakonserv, kohuke või juust oleksid pidanud paari aasta pärast olema korduskasutuspakendis. Olime sellele muudatusele vastu, sest see kohustus oleks laienenud liiga paljudele toitudele ning täna puudub ka vastav tehnoloogia. Lisaks võib korduskasutuspakendi nõue minna vastuollu kaupade vaba liikumise põhimõttega. Koda oli tugevalt vastu ka ettepanekule kehtestada ühekordsetele toidupakenditele 50-sendine müügihind. Kui algselt pidi riigikogu selle eelnõu vastu võtma 2021. aastal, siis koja ja mitmete teiste erialaliitude vastuseisu tõttu on eelnõu menetlus pooleli ning arutelu jätkub 2022. aastal.

Ettevõtjatel tekkis võimalus jagada oma maksukäitumise hinnangut tehingupartneriga
Koja toetusel lõi maksu- ja tolliamet 2021. aasta septembris ettevõtjatele võimaluse jagada soovi korral äripartneritega oma maksukäitumise hinnangut, mis näitab, kuidas ettevõtja paistab maksu- ja tolliametile. Ettevõtja saab ise otsustada, kas ja millistele isikutele peab maksu- ja tolliamet võimaldama juurdepääsu ettevõtja maksukäitumise hinnangutele. Varasemalt oli maksu- ja tolliametil lubatud sellist hinnangut jagada üksnes ettevõtjaga, kelle kohta on hinnang koostatud.

Majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata jätmine peab olema paremini nähtav
Koda tegi justiitsministeeriumile ettepaneku tuua edaspidi e-äriregistris paremini esile, et äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruannet õigeaegselt. Vastav teave võiks olla e-äriregistris nähtav sarnaselt esitamata deklaratsioonide ja maksuvõla infoga. Ministeerium andis kojale teada, et vastav muudatus tehakse e-äriregistris lähiajal.

Tegime mitmeid ettepanekuid koroonakriisi leevendamiseks
Jaanuaris pöördusime koos Soome kojaga Eesti ja Soome valituste poole, et riigid leevendaksid plaanitavaid piiranguid seoses reisimisega. Kuigi kodade ühispöördumist ei võetud arvesse, algatasime dialoogi, näiteks meie ettepanekut arutasid ka mõlema riigi peaministrid oma esimesel kohtumisel. Märtsis pöördusime sotsiaalministeeriumi poole sooviga võimaldada töötajate vaktsineerimist ka töökohal. Selline võimalus loodi, kuid loodetust oluliselt hiljem. Aprillis esitasime mitmeid muudatusettepanekuid valitsuse kava kohta, mis annab nii üksikisikule, ettevõtjale kui ka riigile käitumissuunised koroonaviiruse leviku piiramiseks vastavalt riskitasemele ning annab ülevaate nii lühi- kui ka pikaajalistest tegevustest seoses koroonakriisi lahendamisega.

Tegime ettepaneku, et kutsehaiguste uurimisel peab töötervishoiuarst suhtlema rohkem tööandjaga
Sotsiaalministeerium võttis arvesse koja varasemat ettepanekut ning lisas eelnõusse põhimõtte, et seaduses peab olema selgelt kirjas, et kutsehaiguse diagnoosimisel peab töötervishoiuarst suhtlema ka tööandjaga. Praegune seaduse sõnastus võimaldab töötervishoiuarstil tuvastada põhjusliku seose kutsehaiguse ja töökeskkonna vahel pelgalt dokumentide ja töötaja öeldu põhjal. Eelnõuga lisandub töötervishoiuarstile ka kohustus vajadusel külastada kutsehaiguse uurimisel töökeskkonda. Samuti on kiiduväärt, et eelnõus on selgelt kirjas, et töötervishoiuarst peab vestlema ka töötajaga ja vajaduse korral küsima töötajalt täiendavaid terviseandmeid. Muudatused jõustuva eelnõu kohaselt 2022. aasta 1. septembril.

Ajatatud maksuvõla intressimäära võiks saada ka 2022. aastal vähendada
Koda pöördus 2021. aasta detsembris rahandusministeeriumi poole ettepanekuga pikendada kuni 2022. aasta lõpuni maksu- ja tolliameti õigust vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressimäära kuni 100 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Muudatus aitaks osadel sektoritel, näiteks majutus- ja toitlustussektoril ületada majandusraskusi. 2021. aasta lõpus ei olnud veel teada, kas riik võtab arvesse koja ettepanekut.

Tarbijakrediidi reegleid ei peaks kehtestama tasuta järelmaksule
Koda andis justiitsministeeriumile teada, et Eesti ei peaks toetama tarbijakrediidi direktiivi muudatust, mille kohaselt hakkavad tarbijakrediidi direktiivi reeglid kehtima ka sellistele lepingutele, mille puhul antakse krediiti ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist. Selle järgi peaks direktiivi nõudeid täitma näiteks kaupleja, kes lubab tarbijal diivanit osta järelmaksuga, võtmata selle eest lisatasu. Muudatuse tulemusel võivad sellisele kauplejale lisanduda näiteks tegevusloa taotlemise kohustus, töötajate pädevuse nõuded ja krediidi kohta lepingueelse teabe esitamise nõue. Koja hinnangul ei ole mõistlik selliseid kauplejaid võrdsustada krediidiandjaga.

Koda ei toetanud riikliku kvaliteedihindamise süsteemi loomist täienduskoolitusasutustele
2021. aasta kevadel tuli haridus- ja teadusministeerium välja ideega töötada välja kvaliteedi hindamise instrument, millega sõeluda täienduskoolituse pakkujate seast välja need, kes suudavad tagada aktsepteeritavat kvaliteeti. Koda on vastu riikliku kvaliteedihindamise süsteemi loomisele täienduskoolitusasutustele, sest sellega kaasneb ebamõistlikult suur halduskoormus ja kulu nii avalikule sektorile kui koolitusasutustele, kuid samas ei taga see lahendus automaatselt kvaliteetset täienduskoolitust. Lisaks kaasneb oht, et muudatusega piiratakse ebamõistlikult täienduskoolituste pakkumise turgu. Eelnõu menetlus jätkub 2022. aastal.

Iga ohtliku kemikaali kohta ei pea hankima ohutuskaarti
Koja ettepanekul lisati 2021. aasta mais õigusakti need juhud, millal tööandja ei pea hankima ohtliku kemikaali ohutuskaarti. Ohtlikuks kemikaaliks loetakse ka näiteks nõudepesuvahendit, pesukapsleid ja muud tavakauplusest kõigile kättesaadavat kodukeemiat. Enam ei pea ohutuskaarti hankima, kui tegemist on üldsusele pakutava või müüdava ohtliku kemikaaliga või kui ohtlik kemikaal on varustatud piisava teabega, et tööandja saaks rakendada asjakohaseid meetmeid riskide maandamiseks.

Tegime 22 ettepanekut ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu muutmiseks
Koda esitas koos mitme erialaliiduga keskkonnaministeeriumile mitmeid ettepanekuid eelnõu muutmiseks. Ettepanekud puudutasid näiteks ohtlike ainete ja muude saasteainete juhtimist kanalisatsiooni, piirnormi ületava reostuse tasu arvestamist, tarbija teavitamist kontrollproovidest ja joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste töö eest vastutavale isikule esitatavaid nõudeid. Keskkonnaministeerium võttis arvesse mitmeid ettepanekuid. Eelnõu menetlus jätkub 2022. aastal.

Taasterahastust antavate toetuste üldtingimused muutusid koja ettepanekul ettevõtjasõbralikumaks
Rahandusministeerium võttis arvesse koja kõige olulisemaid ettepanekuid määruse eelnõu kohta, mis paneb paika Euroopa Liidult saadava taaste- ja vastupidavusrahastuse alusel makstavate toetuste (ca 900 miljonit eurot) andmise üldtingimused. Näiteks oli eelnõu esialgses versioonis kirjas, et kui riik loobub taastekavas kokku lepitud reformi või investeeringu elluviimisest, siis nõuab riik ettevõtja projektile eraldatud toetuse tagasi. Seega oleks ettevõtja pidanud toetuse tagasi maksma ka juhul, kui ta ei oleks rikkunud ühtegi temaga seotud toetuse saamise tingimust. Koja ettepanekul jättis rahandusministeerium selle punkti määrusest välja.

Platvormi vahendusel teenust osutavat inimest ei tuleks käsitleda töötajana
Kaubanduskoda andis sotsiaalministeeriumile teada, et Eesti ei peaks toetama Euroopa Liidu direktiivi, mis muudab platvormide vahendusel teenuseid osutavate inimeste lepingud töölepinguteks. Direktiiv ei ole vajalik, sest Eestis on juba täna olemas toimiv regulatsioon, mille alusel hinnata, kas platvormi kaudu teenust osutav inimene teeb tööd töölepingu alusel või osutab teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Lisaks ei ole meile teadaolevalt täna suuri probleeme platvormi kaudu teenust osutavate inimeste sotsiaalsete tagatistega, sest paljudel juhtudel osutatakse teenust põhitöö kõrvalt või teenuse osutamise eest saadav tasu on piisav, et saada endale ravikindlustus. Seetõttu toob direktiiv toob kaasa ülereguleerimise ning vähendab ebamõistlikult platvormitöö paindlikkust. 2021. aasta lõpuks ei olnud Eesti kujundanud oma seisukohta direktiivi osas.

Õigusloome tuleb muuta läbipaistvamaks
Tegime riigile mitmeid ettepanekuid, et muuta lobitöö tegemine ausamaks ning tõsta kogu seadusloome protsessi läbipaistvust ja selgust. Näiteks tegime ettepaneku, et kui õigusaktis tehakse muudatus mõne huvigrupi ettepanekul, siis tuleb vähemalt seletuskirjas selgelt välja tuua, milline huvigrupp vastava ettepaneku tegi. See põhimõte peaks kehtima igal juhul sõltumata sellest, kas huvigrupp tegi ettepaneku suuliselt mõnel kohtumisel või saadeti ettepanek kirjalikult.

Juristid andsid nõu ligi 170 ettevõttele
Kaubanduskoja liikmed kasutasid 2021. aastal aktiivselt meie juristide teenuseid. Juristid nõustasid liikmeid kõikides olulisemates valdkondades, millega ettevõtted oma igapäeva tegemistes kokku puutuvad (nt lepingud, tööõigus, riigihanked). Jätkuvalt pakkus ettevõtjatele suurt huvi lepingutega seotud konsultatsioonid. Aitasime ettevõtetel koostada erinevat liiki lepinguid (peamiselt müügi- ja töövõtulepinguid), viia sisse lepingumuudatusi ning viisime läbi lepingute analüüse.