15 plaanitavat muudatust pankrotiseaduses

Mis on muudatuste eesmärk?
Peamine eesmärk on on muuta pankrotimenetlus kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks, millega omakorda tagada võlausaldajatele suuremad väljamaksed.

Keda mõjutab?
Muudatused mõjutavad peamiselt pankrotivõlausaldajaid ja pankrotivõlgnikke.

Mis on olulisemad muudatused?

• Maksejõuetusinstitutsiooni loomine. Institutsioon selgitaks välja maksejõuetuse tekkimise põhjused, eelkõige juhul, kui maksejõuetus tekitati ebaseaduslikult. Institutsioon kaasatakse menetlusse automaatselt juba pankrotiavalduse läbivaatamisel. Institutsiooni põhivahendid järelevalve teostamisel oleks nõuandmine, ettekirjutus, kohtu poole pöördumine, võlgniku tegevuse auditeerimine või pankrotimenetluse avalik läbiviimine ja rahastamine, juhul kui pankrotivaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse tavapäraseks läbiviimiseks. Selle tulemusel peaks kaduma raugemise kaudu vastutusest vabanemise praktika, võlausaldajatele tehtavad väljamaksed suurenema ja ettevõtluskultuur muutuma usaldusväärsemaks.
• Maksejõuetuse mõiste täpsustamine. Maksejõuetuse mõistet täpsustatakse selliselt, et püsiva maksejõuetuse eeldamiseks seatakse täpsemad kriteeriumid, nt teatud raamatupidamislike näitajate ilmnemine. Kui võlgnik ei ole maksejõuetu, peab ta eeldused ise ümber lükkama, esitades tulevikuprognoosi enda finantsseisundi kohta.
• Pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamine. Praegu on pankrotiavalduse esitamise kohustus üksnes juhatuse liikmetel. Praktikas võib aga esineda olukordi, kus juhatus on valimata või juhatuse volitusi ei ole pikendatud ning sisuliselt juhatus puudub. Selliste olukordade vältimiseks soovitakse laiendada pankrotiavalduse esitamise kohustust nendele isikutele, kes on jätnud täitmata oma kohustuse tagada juhatuse olemasolu (osanikud, nõukogu liikmed jne).
• Võlausaldaja motiveerimine menetluskulude kandmises. Võlausaldaja võib pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks tasuda menetluskulud deposiiti. Praktikas puudub võlausaldajal selleks motivatsioon, sest ta ei tea, kas ta saab need tagasi. Muudatuse kohaselt peaks võlausaldaja tasuma menetluskulud endiselt deposiiti pankrotiavalduse esitamisel, kuid talle hüvitatakse deposiiti kantud tasu, kui kohustatud isik (reeglina juhatuse liige) ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust.
• Pandieseme realiseerimine väljaspool pankrotimenetlust, kui see on ainuke ese pankrotivaras. Muudatuse kohaselt oleks pandipidajal õigus realiseerida pandiese pankrotimenetluse väliselt täitemenetluses või ise kohtu järelevalve all, kui pandiese on võlgniku ainus vara. Praegu peab pandipidaja sarnaselt teistele võlausaldajatele esitama oma nõude pankrotimenetlusse ja ootama väljamakset kuni jaotusettepanek kinnitatakse.
• Allutatud laenude regulatsioon. Muudatuse kohaselt tuleks osanike või aktsionäride, kellele kuulub vähemalt 10% osa- või aktsiakapitalist, poolt äriühingutele antud laenud allutada ehk asetada teistest võlausaldajatest tahapoole. Muudatust põhjendatakse sellega, et omanikul peaks olema siseinformatsiooni ja ta peaks olema valmis kandma suuremat riski. Praegu koheldakse omanike või nendega lähedalt seotud isikute poolt äriühingule antud laene sarnaselt teiste pankrotivõlausaldajate nõuetega.
• Pankrotihalduri tasu süsteem. Muudatuse kohaselt oleks halduri tasu tunni- või tüüptoimingute puhul toimingutasu põhine ja haldur peaks pidama nii enda kui oma töötajate osas tööajaarvestust. Haldur peaks pankrotimenetluse alguses esitama eeldatava tegevuskava, mis aitaks kujunevat tasu ette arvestada ja tagaks läbipaistvuse. Hetkel on halduri tasu suurus menetlustes suhteliselt ennustamatu.
• Võlausaldajate häälte määramine. Muudatuse kohaselt nähakse ette selge ajaline piir, millal kohus peab häälte määramisega seotud vaidluse lahendama. Kohus peaks seda tegema samal koosolekul või keerulise vaidluse korral hiljemalt järgmisel tööpäeval. Kehtivas õiguses on ebaselge, kui kiiresti peab kohus sellise kaebuse lahendama.
• Kohtute spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele. Muudatusega soovitakse Eestis luua maksejõuetusasjadele spetsialiseeruvad kohtud. Erikohtualluvus pankrotiasjadele võiks olla näiteks Harju Maakohtus ja Tartu Maakohtus.
• Nõudeavalduse sisu ja esitamine. Muudatuse kohaselt oleksid nõudeavaldusele lisatavad tõendid nõudeavalduse sisu osa ja need tuleb alati nõude esitamisel esitada. Lisaks soovitakse täpsustada praktikas segadust tekitanud asjaolu, et ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab enda nõude esitama nõuete esitamise tähtaja jooksul uuesti. Suurema paindlikkuse tagamiseks lühendatakse nõudeavalduse esitamise üldist tähtaega 1 kuule, kuid antakse kohtule võimalus pikendada seda kuni 4 kuuni keerulisematel juhtudel.
• Kaitsmiseta tunnustatud nõuete nimekirja täiendamine. Muudatuse kohaselt tunnistatakse pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks kõik nõuded, mille üle vaidlust enam ei ole ehk mille aluseks olev dokument on jõustunud ja lõplik (nt töövaidluskomisjoni otsusest tulenev nõue). Hetkel loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või väärtpaberite registrisse.
• Nõuete kaitsmised. Muudatuse kohaselt täiendataks seadust võimalusega pidada nõuete kaitsmise koosolekuid halduri otsusel kirjalikult.
• Asjaõigusliku tagatisõigusega pandipidaja õigused. Muudatuse kohaselt tuleks taastada 01.01.2009 kuni 31.12.2009 kehtinud pankrotiseaduse § 44 lg 3, mille kohaselt pankrotivõlausaldaja ei ole isik, kellel on õigus rahuldada oma kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel. Kui tema kinnistusraamatusse kantud tagatisõigus kustutataks pankrotimenetluse käigus, peaks pandipidajal olema õigus nõuda hüvitist ja tema nõuet kajastatakse jaotusettepanekus.
• Võlgniku kaasaaitamiskohustus ja enese mittesüüstamise privileeg. Muudatuse kohaselt nähakse ette, et teabe või vande andmise kohustuse täitmiseks pankrotimenetluses antud selgitusi ei saa kasutada isiku vastu kriminaalmenetluses ilma isiku vastava nõusolekuta.
• Pärandvara pankrot. Muudatustega soovitakse ette näha selge, läbipaistev ja tõhus pärandvara pankrotimenetluse õiguslik raamistik.

Millal plaanitakse muudatused jõustada?
Eelnõu eeldatav kooskõlastamisele saatmise aeg on 2019. aasta juunis. Muudatuste eeldatav jõustumise aeg on 2020. aasta teine poolaasta või 2021. aasta algus.

Kaubanduskoda on koostanud valikvastustega veebiküsitluse, et ettevõtetel oleks võimalikult lihtne pankrotiseaduse muudatuste kohta tagasisidet anda. Küsitlusele saab vastata SIIN. Vastuseid ootame hiljemalt 28. jaanuariks. Ettevõtetelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame justiitsministeeriumile.