Avalda arvamust aktsiisiseaduse plaanitavate muudatuste kohta

Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuste peamine eesmärk on võtta aktsiisiseadusesse üle direktiiv 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord ning direktiiv 2020/1151, millega muudetakse alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksudega ühtlustamise direktiivi.

Keda peamiselt mõjutab?

• aktsiisikaupa teise liikmesriiki lähetavaid ettevõtjaid
• kääritatud joogi ja õlle väiketootjaid

Mis on olulisemad muudatused?

Aktsiisi üldise korraga seonduvad muudatused

• Eelnõu asendab pabersaatelehe elektroonilise saatelehega aktsiisikaupade puhul, mida veetakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki. Sellega seoses peavad ettevõtjad, kes lähetavad teise liikmesriiki või võtavad vastu teisest liikmesriigist aktsiisiga maksustatud kaupa, ennast edaspidi registreerima maksu- ja tolliameti infosüsteemis, et saada juurdepääs saatelehtede elektroonilisele süsteemile nimega EMCS ja vormistama edaspidi saatelehte või vastuvõtmise teatist SADHES asemel EMCSis. Saatelehe menetlus EMCS-is hakkab edaspidi toimuma üldjoontes sarnaselt nii aktsiisita kui aktsiisiga lähetatud kauba puhul.
• Aktsiisikauba vedu, mida alustati enne 2023. aasta 13. veebruari teisest liikmesriigist Eestisse või Eestist teise liikmesriiki pabersaatelehe alusel, on lubatud lõpetada kuni 2023. aasta 31. detsembrini samuti vanaviisi vastuvõtmise kinnitamisega pabersaatelehe vastavas lahtris (vt eelnõu § 1 punkt 75).
• Eelnõu kohaselt võib aktsiisilaost vedada aktsiisikaupa ilma aktsiisita, so ajutises aktsiisivabastuses, välistransiidiprotseduuri kohaldavasse tolliasutusse (vt eelnõu § 1 punkt 22). Kui praegu  loetakse aktsiisikaup ekspordituks kauba füüsilise väljaveo korral aktsiisiterritooriumilt, siis edaspidi võib kasutada välistransiidiprotseduuri, mille tulemusena loetakse kaup ekspordituks selle protseduuri kohaldamise momendist, see on enne kauba füüsilist väljavedu. Seletuskirja kohaselt muutub muudatuse tulemusena eksportimise protseduur ettevõtjale sujuvamaks ja kulutõhusamaks. Jääb ära aktsiisi kahekordne tagamine tolli- ja aktsiisireeglite alusel. Välistransiidiprotseduuriga on maksud tagatud tollireeglite alusel.
• Aktsiisilaopidajale ja registreeritud kauplejale lisandub eelnõuga kohustus nõustuda maksuhalduri poolt teostatava järelevalve ja laoseisu kontrolliga, sh ette teatamata kontrolliga või kontrolliga, mida tehakse ilma rikkumist eelnevalt kahtlustamata (vt eelnõu § 1 punkt 42).
• Eelnõu annab maksu- ja tolliametile õiguse tunnistada kehtetuks aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevusluba, kui isik ei ole tegutsenud viimase 12 kalendrikuu jooksul aktsiisilaopidajana või registreeritud kaubasaajana üheski tegevusloale märgitud tegevuskohas (vt eelnõu § 1 punkt 46). Seletuskirjas on muudatust põhjendatud sellega, et tegevusloa olemasolu ilma vastaval alal tegutsemiseta koormab põhjendamatult maksuhalduri andmekogu ning selline tegevusloa omanik võib olla seotud fiktiivsete tehingutega.
• Eelnõu sisaldab muudatust, mis välistab aktsiisi tagastamise maksumärkidelt, millelt on tekkinud maksukohustus (vt eelnõu § 1 punkt 64). Seletuskirja kohaselt on muudatus vajalik kuritarvituste vähendamiseks, kui ettevõtja on jätnud näiteks hooletuse tõttu üleliigsed või valede andmetega (sigarettide jaehind) tellitud maksumärgid õigel ajal tagastamata.

Alkoholiga seonduvad muudatused

• Eelnõu näeb ette, et väiketootja, kes toodab kalendriaasta jooksul alkohoolsetest jookidest vaid kääritatud jooki kuni 1,5 miljonit liitrit, veini kuni 1,5 miljonit liitrit ja õlut kuni 1,5 miljonit liitrit, ei pea pädeva mõõtja tunnistust enam iga kahe aasta tagant uuendama (vt eelnõu § 1 punkt 40). Väiketootja peab edaspidi taotlema pädeva mõõtja tunnistust ühekordselt tootmise alustamisel. Maksuhaldur võib nõuda pädeva mõõtja tunnistuse uuesti esitamist juhul, kui ettevõtja tegevuses esinevad olulised muudatused, mis tingivad vajaduse kontrollida mõõtmistäpsust korrektselt aktsiisi maksmise tagamiseks.
• Eelnõu kohaselt peab ettevõtja tõendama teise liikmesriigi maksuhaldurile oma vastavust väiketootja nõuetele enesesertifitseerimise teel täites EMCSis koostatava saatelehe vastavad väljad (vt eelnõu § 1 punkt 65). Kui teises liikmesriigis rakendatakse väiketootja aktsiisikaubale soodusmäära, siis nendele tingimustele vastav Eesti ettevõtja saab samuti rakendada soodusmäära oma toodete viimisel sellesse riiki.
• Eelnõu vabastab aktsiisist osaliselt denatureeritud (joogikõlbmatuks muudetud) alkoholi, mida kasutatakse tootmisseadmete hooldamiseks või puhastamiseks (vt eelnõu § 1 punkt 26). Eelnõu kohaselt tuleb osaliselt denatureeritud alkoholi kasutamise kulunormid kooskõlastada maksu- ja tolliametiga (eelnõu § 1 punkt 69). Kulunormid aitavad määrata tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks kuluvat alkoholi kogust. Maksuhalduril on õigus jätta kooskõlastamata kulunormid, kui on alust arvata, et taotletakse suuremat kulunormi, kui on vajalik aktsiisivabal otstarbel kasutamiseks.
• Direktiiv annab Eestile võimaluse maksustada kääritatud jooki tavamäärast maksimaalselt 50% madalama aktsiisiga, kui selle on tootnud väiketootja, kelle aastane tootmismaht on kuni 1,5 miljonit liitrit kääritatud jooki. Rahandusministeerium ei plaani seda võimalust kasutada, sest uus soodustus mõjutaks väga väikest osa kääritatud jookidest (0,5 milj liitrit kääritatud jooki etanooliga üle 6%vol) (vt seletuskirja lk 2-3).

Kütuseaktsiisiga seonduvad muudatused

• Eelnõu kohaselt on edaspidi energia aktsiisivabastusluba (AVL) kohustuslik mitte ainult maagaasi ja elektrienergia aktsiisivabaks soetuseks võrguettevõtjalt vaid ka nende aktsiisivabaks tarbimiseks ilma soetuseta võrguettevõtjalt (eelnõu § 1 punkt 72). Muudatuse peamine eesmärk on ettevõtjate võrdne kohtlemine ehk vältida soovitakse olukorda, kus ettevõtjal on võimalik maagaasi või elektrienergiat aktsiisivabalt tarbida ilma selleks energia AVLi omamata, kui tal puudub soetus võrguettevõtjalt.
• Eelnõu näeb ette, et kui laeva käitav ettevõtja siseneb laevaga Eestisse ja ei kasuta laevas olevat kütust enam aktsiisivabal otstarbel, siis tekib Eestis aktsiisi maksmise kohustus (vt eelnõu § 1 punkt 73). Näiteks kui laev lõpetab Eestis rahvusvahelise reisi ja laeva kasutamine jätkub navigeerimiseks Eesti sisevetes, siis tuleb maksustada laeva jäänud aktsiisivaba kütusevaru jääk, mille kasutamist jätkatakse Eestis.

Tubakaaktsiisiga seotud muudatused

• Eelnõu loeb kuumutatavaks tubakatooteks ka tubakataimest erinevat taime sisaldavat tubakatoodet (eelnõu § 1 punkt 12). See tähendab, et edaspidi tuleb märgistada kuumutatavad tubakatooted sõltumata sisalduva taime liigist suitsetamistubaka maksumärgiga. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb tubakataime sisaldavale kuumutatavale tubakatootele lisada suitsetamistubaka maksumärk ja tubakataimest erineva taime sisaldusega kuumutatavale tubakatootele alternatiivsete tubakatoodete maksumärk.
• Eelnõu näeb ette, et reisija võib aktsiisivabalt teisest liikmesriigist või liiduvälisest riigist kaasa tuua 50 grammi suitsetamistubakat, mille hulgas võib olla kuni 20 grammi kuumutamise teel tarbitavat tubakatoodet, ja lennureisija kuni 250 grammi suitsetamistubakat, mille hulgas võib olla kuni 100 grammi kuumutamise teel tarbitavat tubakatoodet (vt eelnõu § 1 punktid 70 ja 71). Hetkel ei ole seaduses eraldi välja toodud kuumutatava tubakatoote kogust.
• Maksumärgistamata tubakavedelikke, mis lubati tarbimisse enne 2023. aastat, lubatakse müüa ühe kalendrikuu jooksul aktsiisi uuesti jõustumisest (vt eelnõu § 1 punkt 74). Muudatus on seotud tubakavedelike aktsiisiga maksustamise peatamisega ajutiselt 1. aprillist 2021. aastal kuni 31. detsembrini 2022. aastal.

Millal jõustuvad muudatused?

• 2022. aasta 1. jaanuaril jõustuvad alko-direktiiviga seonduvad muudatused.
• 2023. aasta 13. veebruaril jõustuvad üld-direktiivi ülevõtmisega seotud muudatused.

Anna teada, mida arvad aktsiisiseaduse plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 4. maiks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.