Avalda arvamust kaugtööga seotud seadusemuudatuste kohta

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu peamine eesmärk on tuua töötervishoiu ja tööohutuse seaduses selgemalt välja tööandja kohustused, mida ta saab ja peab täitma kaugtöö korral.

Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused puudutavad kõiki tööandjaid, kes võimaldavad töötajatel teha kaugtööd.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu toob välja tööandja kohustused kaugtöö korral (vt eelnõu § 1 p 13):
  • Tööandjal on eelnõu kohaselt kohutus hinnata töökeskkonna riske töötaja tervisele. Töökeskkonna riskide välja selgitamiseks võib tööandja näiteks töötajaga vestelda, koostada riskide hindamise küsimustiku või hinnata riske ka fotode, videosalvestiste või muude dokumentide abil. Lisaks peab tööandja kajastama riskide hindamise tulemused töökeskkonna riskianalüüsis ning rakendada abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks ja vähendamiseks.
  • Tööandja peab enne töötaja kaugtööle lubamist töötajat juhendama. See kohustus on tööandjal ka täna. Kaugtöö iseloomust lähtuvalt võib olla vajadus töötajat juhendada tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuetest, ergonoomiliselt õigetest tööasenditest ja -võtetest, isikukaitsevahendite kasutamisest, elektri- ja tuleohutusnõuetest ning keskkonna saastamisest hoidumise juhistest.
  • Tööandja kohustus on tagada töötajale tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid.
  • Lisaks peab tööandja kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. Näiteks kui töötajal on olemas kaugtöö tegemiseks sobiv töökoht (nt kodus, suvilas või mujal on sisustatud sobiv kodukontor), siis ei pea tööandja eraldi kaugtöö kohta kujundama.
  • Endiselt jääb kaugtöö korral kehtima põhimõte, et tööandja peab korraldama kaugtööd tegevale töötajale tervisekontrolli sarnaselt tööandja asukohas kohapeal töötavate töötajatega.
  • Kaugtöö korral tuleb tööandjal uurida ka tööõnnetusi ja kutsehaigestumise juhtumeid. Näiteks kui töötaja saab kodus vigastada töövahendi purunemise tõttu, siis on tegemist tööõnnetusega. Kodus tööajal majapidamistöid tehes juhtunud õnnetus aga tööõnnetuseks ei kvalifitseeru.
  • Kehtima jääb ka põhimõte, et tööandja peab töötaja haigestumise korral maksma töötajale haigushüvitist.
• Eelnõu kohaselt peab tööandja täitma eelnevalt nimetamata töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi ainult siis, kui see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik (vt eelnõu § 1 p 13). Näiteks on tööandjal kohustus tagada esmaabiandja ja esmaabivahendid töökohal, kuid kaugtöö korral ei ole tööandjal võimalik esmaabiandja olemasolu tagada. Samas on tööandjal võimalik töötajat juhendada, kuidas käituda õnnetuse korral ning vajaduse korral anda esmaabivahendeid.
• Eelnevalt nimetatud kaugtöö erisused kehtivad vaid sellise kaugtöö puhul, kus töötajal on endal võimalik tagada tööandja juhistest lähtuvalt ohutu töökeskkond. Sellisteks töödeks on eelkõige töö arvutiga, lihtsam käsitöö või muu seesugune töö, kus tööga kaasnevaid riske on vähem või kus töökeskkond ei vaja erinõudeid (vt eelnõu § 1 p 13).
• Eelnõu paneb ka töötajale kohustuse kujundada ohutu töökoht ja töötingimused, kui töötaja täidab tööülesandeid kaugtööna ja töötajal on vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada (vt eelnõu § 1 p 14).
• Eelnõu näeb ette, et tööandjal on võimalik vastutusest vabaneda kaugtöö korral, kui tööandja on omalt poolt täitnud kõiki kaugtööga seotud kohustusi ning tegemist on sellise kaugtööga, kus töötajal on lähtuvalt tööandja antud juhistest võimalik tagada oma töökeskkonna ohutus (vt eelnõu § 1 p 15).

Millal jõustuvad muudatused?
Kaugtööga seotud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2023. aasta 1. jaanuaril.

Anna hiljemalt 30. novembriks teada, mida arvad kaugtööga seonduvatest muudatustest, vastates lühikesele veebiküsitlusele SIIN. Ettevõtete vastuste põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan sotsiaalministeeriumile.