Avalda arvamust maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse muutmise kohta

Keda mõjutab?

• maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust
• maanteetransporti
• jäätmekäitlust
• põllumajandust
• väikemahulist energeetikat

Mis on olulisemad muudatused?

• LULUCF arvestuskategooriad on metsastatud maa, raadatud maa, majandatav põllumaa, majandatav rohumaa, majandatav metsamaa ja puittooted.
• Komisjoni ettepanekul tekivad riiklikud kasvuhoonegaaside sidumise eesmärgid aastaks 2030. Eesti eesmärk -2,5 Mt sidumist aastas aastaks 2030. Hetkel on kehtiv põhimõte, et riik peab 2030 aastaks tagama, et sektori heide ei ületa sidumist.
• Eesti eesmärgi täitmine on esialgsete hinnangute põhjal äärmiselt keeruline. Esialgsel hinnangul oleks 2030. a võimalik saavutada kuni -1,4 Mt sidumist aastas. Et jõuda keskmiselt 1,4 mln tonni sidumiseni LULUCF sektoris tuleb kasutusele võtta mitmeid meetmeid (raiemahu vähendamine, looduslike rohumaade metsastamine, saematerjali tootmise kasv, tselluloosi tootmismahu oluline suurendamine, turvasmuldade harimise lõpetamine ja viimine püsirohumaa alla, jääksoode taastamine ja aiandusturba kaevandamismahu piiramine jm). Nendest meetmetest on kõige kuluefektiivsemad hõredate puistute ennaktempos uuendamine (saematerjali tootmise kasvatamiseks) ja ammendatud turbaalade loosuslikkuse taastamine. Samuti aitaks lühiajaliselt sidumist suurendada raiemahu vähendamine aga see tooks tulevikus kaasa metsade tervisliku seisundi halvenemise, kvaliteetpuidu osakaalu langemise ja süsinikusidumise võimekuse vähenemise.
• Taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekuga tugevdatakse bioenergia säästlikkuse kriteeriume (st millist bioenergiat loetakse säästlikuks). Uute kohustuste kohaselt peab bioenergiale riigiabi andmisel tagama, et järgitud on puidu kaskaadkasutuse põhimõtet, et muuta minimaalseks kvaliteetse ümarpuidu kasutamist energiaks (st energia tootmiseks saaks metsast saadav biomass minna alles siis, kui see ei kõlba muuks kõrgema lisandväärtusega kasutuseks või ümbertöötlemiseks). Energiapuiduks ei tohi kasutada ka kände, juuri, sae- ja vineeripalke. Alates 2026 ei tohi liikmesriigid anda toetust elektritootmisele biomassist v.a, kui seda toodetakse õiglase ülemineku piirkonnas, kõrge efektiivsusega koostootmisjaamas või koos süsiniku püüdmise tehnoloogiaga.
• Kõik senised määruses kehtivad paindlikkusmehhanismid (lisavõimalused eesmärkide täitmiseks) jagatud kohustuse määruse sektoriga jäävad kehtima.
• Uue lisamehhanismina luuakse täiendav LULUCF-i reserv, mida saab rakendada (nii jagatud kohustuse määruse kui LULUCF-i puudujäägi täitmiseks) vaid siis, kui kliimaseadusest tulenev nõue on saavutatud: riigid, kellel tekib ühikute puudujääk, saavad teise perioodi lõpus kasutada LULUCF-i sidumise ülejääki (kogu EL-i peale). Reservi kasutamine saab seega võimalikuks vaid siis, kui LULUCF-is on heite vähendamisel suured edusammud.
• Lisaks vaadatakse üle hetkel kehtiv üldine LULUCF-i paindlikkusmehhanism: paindlikkust saab kasutada kahe viie-aastase perioodi lõikes (praeguse süsteemi järgi saaks kasutada igal aastal) ning kummalgi perioodil on seatud sidumise piirmäär.
• Jagatud kohustuse määruse eesmärgi täitmiseks saavad liikmesriigid kasutada vajadusel nn paindlikkusmehhanisme, millest olulisim on kauplemine otsuse alusel loodud heitkoguste ühikutega (AEA – Annual Emission Allocation). Iga tonni kasvuhoonegaaside heite kohta, mis liikmesriigil on lubatud õhku paisata, saab riik ühe kauplemisühiku ehk AEA. Võimaldatakse ka ühikute ülejäägi ülekandmist järgmistesse aastatesse ja ühikute järgmisest aastast laenamist teatud piiris, kui mõnel aastal on raskusi sihttaseme saavutamisega.
• Samuti on ühe paindlikkusmeetmena kasutusel LULUCF sektori sidumise arvestamine ESR eesmärkide täitmiseks. Eesti jaoks tähendab senisest rangema heite sihttaseme saavutamine märkimisväärset väljakutset, mis vajab valdkondlike poliitikate ülevaatamist. Tagada pole vaja mitte üksnes olemasolevate eesmärkide täitmine, vaid ka teatud meetmete rakendamise kiirendamine ning uute, süsteemset lähenemist toetavate meetmete, väljatöötamine. Selleks on vaja teha nii era- kui avaliku sektori investeeringuid.

Anna teada, mida arvad Euroopa Komisjoni maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse ettepanekust. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. septembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.