Avalda arvamust positiivse krediidiregistri loomise idee kohta
Mis on positiivse krediidiregistri loomise eesmärk?
Positiivse krediidiregistri loomine peaks andma krediidipakkujale parema ülevaate eraisiku olemasolevatest finantskohutustest ning seeläbi on krediidiandjatel võimalik tõhustada oma tegevust vastutustundliku laenamise põhimõtte kohandamisel. Seega uue registri loomise eesmärk on vähendada eraisikute ülelaenamist ja sellest tulenevaid negatiivseid mõjusid laenuvõtjatele ja ühiskonnale laiemalt.
Keda mõjutab?
- ettevõtteid, kes tegelevad tarbijakrediidi andmise ja/või vahendamisega (nt krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, hoiu-laenuühistud)
- ettevõtteid, kes hakkavad pakkuma eraisikute finantskohustuste andmete vahendamise teenust (krediidibüroo)
- eraisikuid, kes soovivad sõlmida krediidilepinguid
- riigiaustusi (nt finantsinspektsioon, andmekaitse inspektsioon)
Milline hakkab olema positiivne krediidiregister?
- Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt on positiivne krediidiregister digitaalne andmevahetusplatvorm, mille kaudu toimub eraisikute finantskohustuse andmete jagamine krediidipakkujate vahel.
- Positiivne krediidiregister ei hakkaks esialgu jagama andmeid juriidiliste isikute finantskohutuste kohta.
- Positiivse krediidiregistri kaudu liiguksid näiteks järgmised eraisiku olemasolevate finantskohutuste andmed: nimi, isikukood, eraisiku roll lepingu raames (krediidivõtja, kaastaotleja, käendaja), krediidi tüüp (arvelduskrediit, krediitkaart, liising, järelmaks, hüpoteekkrediit vms), krediidi põhisumma, krediidi vääring (EUR, USD vms), intressimäär, kohustuse tähtaeg, antud tagatis.
- Ettepaneku kohaselt lisandub krediidipakkujale kohustus teha päring positiivsesse krediidiregistrisse, kui eraisik pöördub laenu saamiseks krediidipakkuja poole. Päringu eesmärk on anda krediidipakkujale ülevaade, millised on eraisiku finantskohutused teiste krediidipakkujate juures.
- Positiivne krediidiregister saadab päringu edasi teistele krediidipakkujatele, kes on kohustatud saatma krediidiregistrile konkreetse eraisiku olemasolevate finantskohustuste andmed.
- Hetkel ei ole krediidipakkujal seadusest tulenevat kohustust jagada eraisiku finantskohutuse andmeid teiste krediidipakkujatega.
- Positiivse krediidiregistri teenust hakkaks krediidipakkujatele korraldama krediidibüroo, kes saadab teistelt krediidipakkujatelt tulnud info edasi päringu teinud krediidipakkujale.
- Seega eraisikute andmeid ei koguta kesksesse andmebaasi, vaid krediidipakkujad annavad positiivsele krediidiregistrile infot eraisiku finantskohustuste kohta nö reaalajas vastavalt konkreetsele päringule.
- Positiivse krediidiregistri andmetel oleks eelkõige informatiivne tähendus. See tähendab, et krediidiregistri päring on vaid üks meede krediidivõimelisuse hindamiseks ning seda ei käsitada piisavaks tõendiks vastutustundliku laenamise nõuete täitmise kohta. Seega krediidipakkuja peab ka edaspidi kasutama täiendavaid meetmeid eraisiku krediidivõime hindamiseks.
- Krediidipakkuja peab looma endale tehnilise võimekuse andmete pärimiseks ja esitamiseks positiivse krediidiregistri kaudu.
- Rahandusministeerium plaanib kehtestada krediidibüroole nõuded asutamisele, sh tegevusloale ja omanikele, ning tegevusele, sh isikuandmete kaitsele ja IT süsteemide turvalisuse tagamiseks.
- Krediidibüroo kataks oma teenuste osutamise kulud vastavalt oma kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. Teenuste eest võetavad tasud peavad põhinema teenuse efektiivsel osutamisel ning olema arvestatud põhjendatud kulude alusel. Tasu maksjad oleksid krediidipakkujad.
- Krediidibüroo tegevuse üle hakkaks teostama järelevalvet eelkõige finantsinspektsioon.
Millal luuakse positiivne krediidiregister?
Rahandusministeeriumi esialgse plaani kohaselt valmib krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 2023. aasta esimeses pooles ning uus seadus peaks jõustuma 2024. aastal.
Anna teada, mida arvad rahandusministeeriumi ettepanekust luua Eestis positiivne krediidiregister. Tagasisidet ootan hiljemalt 30. augusti õhtuks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.