Jaga mõtteid, kuidas säilitada pankrotihalduri ja kohtutäituri kutseala jätkusuutlikkus

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on säilitada pankrotihalduri ja kohtutäituri kutseala jätkusuutlikkus ja professionaalne kompetents ning tagada nende järelkasv.

Keda mõjutab?

• Pankrotihaldureid;
• kohtutäitureid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Võimalikud muudatused pankrotihalduri ametiala jätkusuutlikkuse tagamiseks

• Kehtiva õiguse järgi võib pankrotihaldurina tegutsemise õiguse saada inimene, kellel on bakalaureusekraad ja vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas, või inimene, kellel on magistrikraad sõltumata erialast. 
  Väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiks pankrotihalduriks saamise eeldus olla edaspidi õigusteaduse bakalaureusekraadi või majanduse magistrikraadi omandamine (väljatöötamiskavatsuse (edaspidi: VTK) punkt 3.1.1, lahendus 1).
• Kehtiva õiguse kohaselt saab pankrotihalduri kutsealale siseneda kahel viisil. Esimene võimalus on kutseeksami kaudu ja teine võimalus on lihtsustatud korras liikmeks astumisega ehk eksamierandi alusel. 
  Väljatöötamiskavatsus pakub välja laiendada eksamierandit kohtutäituri abidele, kellel on pankrotihalduri kutsele vastav haridustase ja kohtutäituri asendamisõigus. See soodustaks kohtutäituri abide järelkasvu, säilitades samal ajal nõude, et kutsesse sisenejal peab olema piisav hariduslik ja kutsealane ettevalmistus. Lisaks pakub väljatöötamiskavatsus välja kaotada väljaõppeerandi, mis praegu kohaldub vandeadvokaatidele, vandeaudiitoritele, vastava haridustasemega kohtutäituritele ja asendamisõigusega kohtutäituri abidele. Kehtiva erandi kohaselt ei pea nimetatud ametialadel töötavad inimesed pankrotihaldurina tegutsema asudes läbima mahukat maksejõuetusspetsiifilist väljaõpet. Väljatöötamiskavatsus käib välja lahenduse, et nimetatud isikud võiksid jätkuvalt olla vabastatud täismahus kutseeksamist ja mahukast 10-kuusest väljaõppest, kuid nad peaksid enne iseseisvat tegutsemist läbima kohustusliku sissejuhatava koolituse. See koolitus oleks väljaõppest kergem meede, kuid tagaks siiski, et ka praegu kehtiva erandi alla kuuluvad isikud saaksid enne iseseisvat tegutsemist pankrotihalduri rolli praktilise ettevalmistuse, mida nende varasem kutsetaust ei pruugi katta (VTK punkt 3.1.1, lahendus 2 punkt A).
• Kehtiva korra järgi teeb kohus haldurile ettepaneku konkreetses menetluses ajutise haldurina või pankrotihaldurina tegutsemiseks üldjuhul e-kirja teel. Väljatöötamiskavatsuse hinnangul ei pruugi see tagada ühtlast tööjaotust ja menetluste läbipaistvat jagamist. Praegu ei ole piisavalt selget ülevaadet sellest, kui paljudes menetlustes konkreetne haldur tegutseb, milline on tema tegelik koormus, piirkondlik kättesaadavus, spetsialiseerumine või senine menetluspraktika. 
  Väljatöötamiskavatsus pakub välja kaaluda automatiseeritud menetluse pakkumise või jaotamise mudelit, mis arvestaks halduri piirkonda, töökoormust, kogemust, spetsialiseerumist ja menetluse keerukust. Võimalik lahendus oleks luua kohtute infosüsteemis täiendav võimekus, mille kaudu pakutakse või jaotatakse pankrotiasju haldurite vahel läbipaistvate kriteeriumide alusel ning võimalikult ühtlaselt (VTK punkt 3.1.1, lahendus 2 punkt B).
• Praegu peab pankrotihaldur täitma oma kohustusi isiklikult, kuid praktikas vajab pankrotimenetluse läbiviimine sageli büroo, abiliste, juristide, raamatupidajate või teiste teenuseosutajate kasutamist. Seetõttu tuleks väljatöötamiskavatsuse kohaselt seaduses selgelt eristada toimingud, mida pankrotihaldur peab tegema isiklikult, ja mida võib teha kellegi teise kaudu. 
  Väljatöötamiskavatsus pakub välja, et näiteks võlausaldajate üldkoosoleku juhatamine ja olulisemate menetlusdokumentide allkirjastamine võiks jääda pankrotihalduri isiklikuks toiminguks. Delegeeritavad võiksid olla tehnilised, administratiivsed ja tugitegevused, näiteks teadete saatmine ja raamatupidamise korraldamine (VTK punkt 3.1.1, lahendus 3 punkt A).
• Väljatöötamiskavatsuse kohaselt tuleks täpsustada halduribüroo minimaalse organisatsioonilise võimekuse nõudeid. Praegu seadus ei täpsusta võimekust sellisel kujul nagu kindel töötajate arv, sekretariaat, IT-tugi või muu büroo sisemise ülesehituse kohta. Halduril peab olema tegelik võimekus menetlust läbi viia, sealhulgas tagada turvaline dokumendihaldus, andmekaitse, eraldi maksekonto kasutamine, kutsekindlustus ning vajaduse korral abilise, esindaja või teenuseosutaja kaasamine. Bürool ei pea olema kohustuslik vorm, kuid halduril peab olema menetluste läbiviimiseks piisav töökorralduslik tugi (VTK punkt 3.1.1, lahendus 3 punkt C).
• Kehtiv õigus ei reguleeri piisavalt selgelt, kas ja millistel tingimustel võib vandeadvokaadist pankrotihaldur kasutada pankrotimenetluses selle büroo teenuseid, mille kaudu ta ise tegutseb. 
  Väljatöötamiskavatsuse kohaselt tuleks seaduses täpsustada, et pankrotihaldur võib pankrotimenetluse huvides kasutada selle büroo teenuseid, mille kaudu ta tegutseb, kui teenus on menetluse jaoks vajalik, majanduslikult põhjendatud ja läbipaistvalt kontrollitav. Samas on oluline, et pankrotihalduri enda ülesannete täitmist ei esitataks eraldi õigusteenuse, raamatupidamisteenuse või muu bürooteenusena, kui haldur saab selle eest tasu pankrotimenetluse regulatsiooni alusel (VTK punkt 3.1.1, lahendus 3 punkt D).
• Kehtiva õiguse järgi saab pankrotimenetluses määrata menetlusabi halduri tasu katteks, kuid need võimalused on piiratud ega kohaldu igas menetluses. 
  Väljatöötamiskavatsus pakub välja, et riik tagaks varatutes või vähese varaga menetlustes halduri vältimatu töö tasumise, muutes pankrotiseaduse sätteid tasustamise kohta ja täiendades tsiviilkohtumenetluse seadustikku nii, et kohus saaks määrata halduri tasu hüvitamise riigivahenditest (VTK punkt 3.1.2, lahendus 4).
• Kehtiva õiguse järgi määratakse pankrotihalduri tasu üldreeglina menetluse lõppemisel ning selle suurus on suuresti seotud pankrotivara suurusega, mistõttu haldur teeb suure osa tööst teadmata, millal ja kui suure tasu ta lõpuks saab. 
  Väljatöötamiskavatsus pakub välja muuta varaga menetlustes halduri tasusüsteemi tervikuna kolme samaaegse muudatuse kaudu. 
  Esimene muudatus oleks muuta tasu määramine menetluse lõpus vähem dominantseks, näiteks luues kindla toimingu järel saadava maksete süsteemi. 
  Teine muudatus oleks luua kolmeastmeline tasumudel, mis koosneks baastasust vältimatu töö eest, tulemustasust pankrotivara tagasitoomise eest ja lisatasust objektiivselt raskemate/suuremate menetluste eest. 
  Kolmas muudatus oleks teha menetluse alguses nn rahastusotsus, milles haldur esitab tasu ja kulude kalkulatsiooni, võlausaldajad otsustavad selle üle esimesel üldkoosolekul ja kohus kinnitab kohtumäärusega. Rahastusotsus võiks sõltuvalt pankrotivara olemasolust põhineda kas täielikult deposiidil, pankrotivaral või riigi hüvitistel või nende kombinatsioonil. Menetluse jooksul juba määratud tasu ei tohiks olla lõpus tühistatav või muudetav, et halduri tasu ei sõltuks temast sõltumatutest asjaoludest, näiteks kohtuvaidluste kestusest (VTK punkt 3.1.2, lahendus 5). 
• Kehtiva õiguse järgi täidab ajutine haldur pankrotiavalduse läbivaatamise etapil mitut avalikku huvi puudutavat ülesannet, näiteks esmane analüüs, vara olemasolu ja maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine, võimalike rikkumiste kaardistamine ning varatutes menetlustes võivad maksejõuetuse teenistus ja haldur tegutseda paralleelselt, mis tekitab võlausaldajatele ja võlgnikule menetlejate rohkusest topelt kulu. 
  Väljatöötamiskavatsus pakub välja, et riik ehk maksejõuetuse teenistus tunnistaks osa pankrotihalduri tööst avaliku huvi teenimiseks ja selle kaitseks tehtavaks tööks ning teostaks ja rahastaks selle ise. Ajutise halduri ülesannete üleviimisega maksejõuetuse teenistusele kaotataks ajutise halduri roll pankrotiavalduse läbivaatamise etapil, ning riik selgitaks välja ettevõtja tegeliku majandusliku seisu jm, misjärel hinnatakse, kas tegemist on varaga või varatu menetlusega, ning kas on põhjendatud määrata pankrotihaldur pankrotimenetlust läbi viima või jätkab menetlust maksejõuetuse teenistus avalikus uurimises. Selle eesmärk on vähendada ajutise halduri tasuga kaasnevat kulu ja menetlejate dubleerimist (VTK punkt 3.1.2, lahendus 6 punkt A).
• Väljatöötamiskavatsus pakub alternatiivse ja kõige ulatuslikuma lahendusena välja täieliku ülemineku riiklikule mudelile, kus pankrotihalduri ülesanded antaks üle riigile ja senised haldurid lõpetaksid sellisel kujul tegevuse ning menetlusi viiksid läbi justiits- ja digiministeeriumi haldusalas tegutseva riikliku asutuse palgalised ametnikud. Lahendus tagaks, et kõik (ka varatud ja raugevad) menetlused viiakse alati läbi kiirelt ja kvaliteetselt, mis garanteeriks avaliku huvi kaitse (VTK punkt 3.1.2, lahendus 6 punkt B). Kui otsustatakse see ettepanek ellu viia, siis eelpool tooduid lahendusi enam eraldi ei käsitletaks, kuna senine pankrotihalduri institutsioon kaoks ära.

Võimalikud muudatused kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse tagamiseks

• Väljatöötamiskavatsuse kohaselt lahkub lähiaastatel märkimisväärne osa ametis olevatest kohtutäituritest, mistõttu tuleb tagada kohtutäituri büroode tegevuse võimalikult sujuv jätkumine. Väljatöötamiskavatsus pakub välja lahenduse anda kohtutäituri ametist vabastamisel oma büroo üle kohtutäituri abile, kes vastab kohtutäituri ametisse nimetamise nõuetele, kelle suhtes ei esine kohtutäituriks saamist välistavaid asjaolusid ja kellel on asendamise õigus. Kohtutäitur annab büroo üle katseajaga, näiteks 2-3 aastat, mille eesmärk on hinnata abi suutlikkust büroo juhtimisel ja täitemenetluse läbiviimisel. Katseaja möödumisel viiakse läbi korraline kontroll, mille käigus hinnatakse büroo tegevuse vastavust seadusest tulenevatele nõuetele ning ametialase tegevuse kvaliteeti. Kontroll võib toimuda vajadusel ka erakorraliselt katseaja vältel. Kui kontrolli tulemused on positiivsed ning puuduvad kohtutäituriks saamist välistavad asjaolud, nimetatakse kohtutäituri abi ministri käskkirjaga kohtutäituriks. Kohtutäituri surma korral antakse büroopidamine kohtutäituri abile üle üksnes juhul, kui kohtutäitur ja kohtutäituri abi on selles eelnevalt kirjalikult kokku leppinud (VTK punkt 3.2, lahendus 7). Väljatöötamiskavatsus ei täpsusta, kes hakkaks katseaja möödumisel viima läbi korralist kontrolli ja hindama büroo tegevuse seadusele vastavust.

Millal jõustuvad muudatused?
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt koostatakse eelnõu 2027. aasta II poolaastal. Eelnõu eeldatav jõustumisaeg on 2028-2029 aasta.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 3. augustiks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiits- ja digiministeeriumile.