02.03.2021

Jaga oma arvamust ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmise osas

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib saada tagasisidet ligipääsetavuse direktiivi kohustuste ülevõtmise osas, mis seab täiendavad funktsiooninõuded erinevatele toodetele ja teenustele. Näiteks on direktiivis välja toodud, et toode peab olema hoomatav rohkem kui ühe meele kaudu (pakkuma alternatiive nägemisele, kuulmisele jne). Anna hiljemalt 9. märtsiks teada, milline on olnud Sinu ettevõtte kogemus erivajadustega inimestega arvestamisel ning kui koormav võib nõuete ülevõtmine Sinu ettevõtte jaoks olla.

Mis on ligipääsetavuse direktiiv?

  • Ligipääsetavuse direktiiv loodi, sest rahvastiku vananedes suureneb ka erivajadustega inimeste arv, mistõttu suureneb aina enam nõudlus erinevate funktsionaalsete võimekustega toodete ja teenuste osas. Direktiivis on lahtiseks jäetud, kuidas täpselt ühe või teise nõude täitmiseni jõuda.
  • Direktiivi eelduseks on, et tarbijale tuleb pakkuda alternatiive, kuidas tootega opereerida või kuidas teenuste toimimise kohta infot saada. Näiteks pime või vaegnägija võib kasutada abivahendeid nagu ekraanilugemise tarkvara, mis loeb teksti helina ette või pimekuvarit, mis edastab teksti punktkirjaga vms. Kurt või vaegkuulja samas otsib helile alternatiivseid kirjeldusi. Seega toode (ja selle kasutajaliides) peab olema hoomatav rohkem kui ühe meele kaudu, s.o pakkuma alternatiive nägemisele, kuulmisele, kõnele ja kompimismeelele ning teenus muudetakse ligipääsetavaks järjepideval ja sobival viisil (tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks, töökindlaks). Täpsemad ligipääsetavusega seotud nõuded nii toodetele kui ka teenustele on võimalik leida direktiivi I lisast.
  • Teenuse osutamise puhul tuleb tagada teenuse osutamisel kasutatavate toodete ligipääsetavus. Ka teenuste tugiteenused (kasutajatugi, kõnekeskus, tehniline tugi, edastusteenus, koolitusteenus) peavad suutma anda ligipääsetavuse kohta teavet ligipääsetavate sidevahendite abil.
  • Kui toote /teenuse olemus muutub ligipääsetavuse nõuete tõttu täielikult või ligipääsetavuse nõuete täitmine on ebaproportsionaalselt kulukas, siis ligipääsetavuse nõuded ei kohaldu.
  • Konkreetseid ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse kõigi direktiiviga hõlmatud toodete ja teenuste suhtes, kui need ei muuda nende põhiolemust ega koorma ettevõtjaid ebaproportsionaalselt.

Keda mõjutab?
Mõjutab EL turul tegutsevat ettevõtjat, kelleks võivad olla nii EL turul teenust osutavad teenuseosutajad kui ka tootjad, importijad, turustajad ja volitatud esindajad, kes teevad toote kättesaadavaks EL turul. Mikroettevõtjatest teenuseosutajad (töötajate arv on vähem kui kümme inimest ning aastakäive ja aastane bilansimaht kumbki ei ületa 2 miljonit eurot) on direktiivi nõuete järgimisest ja kõigist sellega seotud kohustustest vabastatud. 

Milliseid tooteid ja teenuseid ligipääsetavuse direktiiv mõjutab?
Direktiiv mõjutab järgmisi tooteid ja teenuseid:
1) tavatarbija arvutid (sh lauaarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid) ja nende operatsioonisüsteemid;
2) iseteenindusterminalid (nii riistvara kui tarkvara) nagu pangaautomaadid, piletiautomaadid, registreerimisautomaadid, interaktiivsed teabeterminalid (nt sõidugraafiku elektroonilised reaalaja infotablood), mida kasutatakse LPD kohaldamisalasse jäävate teenuste osutamisel + makseterminalid (eelkõige kaardimakseterminalid kauplustes); 
3) elektroonilise sideteenuse osutamiseks vajalikud seadmed (nt modemid, ruuterid);
4) audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsuks vajalikud seadmed (nt nutipuldid);
5) e-luger ja selle eriotstarbeline tarkvara.

1) elektroonilise side teenused (kaabelleviteenus, andmeside (internetiühendus), isikutevaheline side ( telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus Skype, WhatsApp, viber jt), hädaabiside;
2) teenused, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele, s.o elektrooniliste sidevõrkude edastatavad teenused (näiteks Elisa Elamus, Telia TV jne) ja seonduvad elemendid (subtiitrid, audiokirjeldused, subtiitrite pealelugemine, viipekeelne tõlge, ka elektroonilised saatekavad);
3) e-raamatud (ligipääs raamatu elektroonilisele versioonile, navigeerimisvõimalus, lugemisvõimalus) ja nende eriotstarbeline tarkvara (sh andmesideseadmetel põhinevad teenused nagu mobiilirakendused);
4) tarbijale suunatud e-kaubanduse teenused (veebilehed ja mobiilirakendused);
5) lennu-, bussi-, raudtee-, veetranspordi reisijateveo teenuse teatud elemendid (veebilehed, mobiilsideseadmetel põhinevad teenused (mobiilirakendused), elektroonilised piletid, elektrooniliste piletite müük, transporditeenuse alane teave (nt reaalajas reisiteave interaktiivsetel teabeekraanidel), interaktiivsed iseteenindusterminalid. NB: Linna- ja linnalähitranspordi ja piirkondliku transpordi teenusele kehtib vaid interaktiivsete iseteenindusterminalide ligipääsetavaks muutmise nõue. Kaugliinide puhul kehtivad kõik märgitud teenuse elementidele kehtestatud nõuded. Veetranspordi reisijateveo teenuste puhul kehtivad nõuded juhul, kui pardalemineku või pardalt mahatuleku sadam asub liikmesriigi territooriumil. Reisijateveo teenus ristluslaevaga on hõlmatud üksnes juhul, kui pardalemineku sadam asub liikmesriigi territooriumil. Välja jäävad ka osad veetranspordi reisijateveo teenused. 

Millal jõustuvad muudatused?
Ligipääsetavuse direktiivi normid peavad kohalduma 28. juuniks 2025. Nõudeid hakatakse kohaldama kõikidele uutele toodetele, mis peale 28. juunit 2025 turule lastakse ja alates 28.06.2025 kasutusel olevatele teenustele. Üleminekuperiood lõpeb 28. juunil 2030 – selle ajani võib teenuste osutamist jätkata, kasutades tooteid, mida sarnaste teenuste osutamiseks ka enne 28. juunit 2030 seaduslikult kasutati. Enne 28. juunit 2025 sõlmitud teenuslepingud võivad edasi kehtida muutmata kujul, kuid mitte kauem kui 28. juunini 2030.

Avalda arvamust ligipääsetavusdirektiivi ülevõtmise küsimuste osas. Tagasisidet ootan hiljemalt 9. märtsiks küsitluse kaudu SIIT. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Vaata lisaks:

Ligipääsetavuse direktiiv (.pdf)
0