Jaga oma mõtteid Euroopa Liidu tootjavastutuse mõjuhinnangu osas

Mis on mõjuhinnangu eesmärk?
Euroopa Liidu õigusraamistiku üldeesmärk on tagada, et kõik tooted ja teenused (sealhulgas need, mis ühendavad digitaalseid tehnoloogiaid, nagu robootika, asjade Internet (IoT) ja tehisintellekt), toimiksid ohutult ja järjepidevalt. Uuendatud raamistikuga on plaan ette näha täpsemad õiguskaitsevahendid, kui kahju siiski tekib. Lisaks on mõjuhinnangu eesmärk tagada ettevõtetele õiguskindlus seoses riskidega, mida nad oma äritegevuse käigus võtavad ja soodustada kahjude vältimist.

Keda mõjutab?

• Võib mõjutada mitmeid eri sektori ettevõtteid (ravimistööstus, IT-sektor jne).

Mis on olulisemad mõjuhinnangus väljatoodud kitsaskohad?

• Hetkel kehtivad mitmed reeglid, mis ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul sobilikud digitaalse ajastu ja ringmajanduse jaoks.

1. Digitaalsete toodete puutumatus: digitaalne infosisu, tarkvara ja andmed mängivad väga olulist rolli paljude toodete turvalises toimimises, kuid ei ole selge, mil määral saab selliseid elemente tootjavastutuse direktiivi (edaspidi: direktiiv) alusel toodeteks liigitada. Seetõttu ei ole selge, kas kahju kannatanud isikutele saab alati hüvitada tarkvarast, sealhulgas tarkvara uuendustest põhjustatud kahju ning kes vastutab sellise kahju eest.
2. Küberturvalisus: uued tehnoloogiad toovad endaga kaasa uusi riske, mis mõjutavad turvalisust, küberturvalisuse riske, digitaalsete varade kahjustamise või eraelu puutumatuse rikkumisega seotud riske. Samal ajal näeb direktiiv ette hüvitise ainult füüsilise või materiaalse kahju eest ning on ebaselge, kas defekti mõiste hõlmab küberkaitset.
3. Keerukus: Digitaaltehnoloogiate keerukus (nt IoT-süsteemide raames) võib teha kahju kannatanud pooltele väga raskeks vastutava tootja kindlakstegemise.

• Digitaalne ajastu on aga toonud kaasa muutusi ka väärtusahelas. Interneti-turgude kasv on võimaldanud tarbijatel osta tooteid väljastpoolt ELi ilma importijata, jättes tarbijad ilma vastutavast isikust, kellelt kahju korral direktiivi alusel hüvitist taotleda.
• Ringmajanduse ärimudelid, milles tooteid remonditakse, ringlusse võetakse, renoveeritakse või ajakohastatakse, on üha tavalisemad ja kesksemad ELi jõupingutustes saavutada jätkusuutlikkuse ja jäätmetekke vähendamise eesmärgid. Direktiivi kohaselt on toote defekt ringlusse laskmise hetkel siiski määrav. Hindamisel leiti, et direktiiv ei ole selge selles osas, et kes peaks vastutama toodete ringlusse laskmisest tulenevate defektide eest. Selle probleemi ulatust on vaja täiendavalt analüüsida. Tooted võivad põhjustada ka keskkonnakahju, kuid seda ei saa praegu direktiivi alusel hüvitada.
• Direktiivi 2018. aasta hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et teatavate toodete, näiteks uudseid digitaalseid tehnoloogiaid kasutavate ravimite ja toodete keerukuse tõttu on kannatanutel väga raske tõestada, et defekt põhjustas neile tekitatud kahju ja seega saada hüvitist.
• Tehisintellekti kasutavate toodete puhul, mis pidevalt õpivad ja kohanevad, ei ole selge, kas direktiivi kohaselt võib kahju põhjustavaid ettenägematuid tulemusi käsitleda defektidena. Isegi kui see on võimalik, vabastab „arenguriski kaitse” tootjad vastutusest defektide eest, mis olid toote ringlusse laskmise ajal avastamata. See võib omakorda tuua kahju kannatanud pooltele ning raskendada hüvitise saamist.
• Miks on hetkeolukord halb ettevõtete jaoks? Aegunud ja ebaselgete ELi ja riiklike vastutusreeglite ning erinevate riiklike lähenemisviiside õiguslik ebakindlus võib jätta tootjad, teenuseosutajad ja operaatorid võimetuks hindama nende vastutuse ulatust toodete ja teenuste eest. See võib tekitada lisakulusid, lämmatada uuendusi ja takistada investeeringuid, millel on ebaproportsionaalne mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele). Kui ringmajanduse uuendusi hoitaks õigusliku ebakindluse tõttu tagasi, võib see mõjutada ELi jätkusuutlikkust ja jäätmetekke vähendamise eesmärke.

Mis saab edasi?
Euroopa Komisjonil on plaanis sel aastal läbi viia avalik konsultatsioon ning 2022. aasta esimeses kvartalis esitada õiguslik algatus.

Oma arvamuse saab esitada otse Euroopa Komisjonile SIIN või saata e-posti aadressile mari-lii@koda.ee 26. juuliks. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.