Jaga oma mõtteid plaanitava jäätmereformi kohta

Mis on jäätmereformi eesmärk?
Peamine eesmärk on tagada puhtam elukeskkond ning saavutada Eesti jäätmehoolduses üleminek ringmajandusele. Plaanitavate muudatuste kitsam eesmärk on saavutada ELi üleselt kehtestatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv, mis on alates 2025. aasta 1. jaanuarist vähemalt 55 protsenti olmejäätmete kogumassist.

Keda mõjutab?

• pakendiettevõtjaid
• taaskasutusorganisatsioone
• jäätmekäitlejaid
• jäätmete veoga tegelevad ettevõtteid
• prügilaid

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

1) Pakendite turule laskmise tasu (vt jäätmereformi dokumendi lk 21-25)

• Kliimaministeerium on käinud välja mõtte kehtestada pakendite turule laskmise tasu.
• Pakendite turule laskmise tasu on ministeeriumi nägemuse kohaselt võimalik integreerida hetkel kehtivasse pakendiaktsiisi süsteemi või kujundada välja eraldiseisev keskkonnatasu, mis asendaks hetkel kehtivat pakendiaktsiisi.
• Tasu suurus sõltuks sellest, kui hästi on võimalik turule lastavat pakendimaterjali ringlusse võtta.
• Pakendite turule laskmise tasu maksjaks oleksid Eestis tegutsevad ettevõtted, kes lasevad turule pakendeid.
• Tasust on võimalik vabastada ringlussevõetud materjalis pakendit ja paremini ringlussevõetavaid pakendimaterjale (nt klaas, paber ja kartong ja metall).
• Tasu suuruse osas on ministeerium välja pakkunud kolm alternatiivi.

1) Esimese alternatiivi kohaselt oleks müügi-, rühma- ja veopakend tasustatud ühe hinnaga. Kõige kõrgem   tasu oleks plasti osas (450 eurot/t) ja kõige odavam klaasil (20 eurot/t). Selle alternatiivi kulu pakendiettevõtjatele oleks 34,2 miljonit eurot aastas.

2) Teise alternatiivi kohaselt oleks müügipakend ning rühma- ja veopakend tasustatud erineva hinnaga. See tähendab, et rühma- ja veopakendi osas oleks tasu kaks korda väiksem kui müügipakendi osas. Müügipakendi tasumäärad oleksid sama suured nagu esimese alternatiivi puhul. Kulu pakendiettevõtjatele on ca 25 miljonit eurot aastas.

3) Kolmanda alternatiivi kohaselt oleks müügipakend ning rühma- ja veopakend tasustatud erineva hinnaga ning lisaks on plasti materjalid erinevalt hinnastatud. Näiteks kui pakendi materjaliks on PVC või EPS, siis oleks müügipakendi osas tasu suurus 450 eurot/t, kuid kui tegemist on PET pakendiga, siis on tasu 330 eurot/t kohta. Muus osas on tasu suurused samad nagu teise alternatiivi osas. Kulu pakendiettevõtjatele on ca 22,9 miljonit eurot aastas.

• Pakendite turule laskmise tasu administreerimisega hakkaks ettepaneku kohaselt tegelema maksu- ja tolliamet.

2) Müügipakenditele sihtmäära kehtestamine (vt jäätmereformi dokumendi lk 20-21)

• Kliimaministeerium on tulnud välja ideega kehtestada müügipakenditele eraldi kogumise või ringlussevõtu sihtmäär.
• Ringlussevõtu sihtmäärad peaksid ettepaneku kohaselt vastama pakendijäätmetele sätestatud üldistele sihtmääradele.
• Hetkel on sihtmäärad kehtestatud müügi-, rühma- ja veopakendi üleselt.
• Muudatuse tulemusena tuleks müügipakendeid hakata eristama muudest pakendijäätmetest. See puudutab nii aruandlust kui ka ringlussevõttu.
• Müügipakendile sihtarvu kehtestamine suurendab eeldatavasti pakendiettevõtjate kulusid ja halduskoormust.

3) Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine (vt jäätmereformi dokumendi lk 18-20)

• Kliimaministeerium on tulnud välja ettepanekuga kohustada isikuid andma pakendijäätmeid ära tekkekohalt. See tähendab, et edaspidi peavad nii eraisikud kui ka ettevõtted andma oma pakendijäätmed ära oma kodu või ettevõtte juurest sarnaselt segaolmejäätmetele. Täna toimub pakendijäätmete kogumine nii avalike konteinerite kui ka tekkekohalt kogumise kaudu.
• Muudatuse tulemusena ei pea taaskasutusorganisatsioonid enam ülal pidama avalikke pakendikonteinereid.
• Esialgse idee kohaselt tuleb pakendijäätmed liigiti koguda eristades kolme fraktsiooni: klaaspakendijäätmed, erinevad paberi- ja kartongijäätmed (koos vanapaberiga) ning plast- ja metallpakendijäätmed. See tähendab, et üldreeglina peab iga hoone juures olema pakendijäätmete jaoks kolm erinevat konteinerit. Samas võivad tulla teatud erisused hajaasustuse jaoks. Näiteks hõredama asutustihedusega piirkondades võib olla põhjendatud mõne pakendimaterjali (nt klaaspakend) kogumine jätkuvalt avalike konteineritega.
• Üheks plaanitavaks muudatuseks on see, et ühte konteinerisse on lubatud edaspidi panna nii vanapaber kui paberi- ja kartongijäätmed. Vanapaberi (nt ajalehed, ajakirjad) kokku kogumise ja käitlemise kulud peab katma jäätmevaldaja, kuid paberi- ja kartongijäätmete kokku kogumisega seotud kulud peavad kinni maksma pakendiettevõtjad läbi taaskasutusorganisatsioonide teenustasu.
• Kliimaministeeriumi nägemuse kohaselt oleks pakendijäätmete kogumine osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike omavalitsuste poolt, kuid koostöös taaskasutusorganisatsioonidega. Praegu korraldavad pakendijäätmete kogumist taaskasutusorganisatsioonid.
• Edaspidi peaksid taaskasutusorganisatsioonid maksma kohalikele omavalitsustele teenustasu selle eest, et omavalitsused koguvad kokku pakendijäätmed. Omavalitsuse kulu jaguneb taaskasutusorganisatsioonide vahel vastavalt nende turuosale.
• Kohalikud omavalitsused annavad kogutud pakendijäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele vastavalt nende turuosadele. Taaskasutusorganisatsioonid tagavad kokku kogutud pakendijäätmete käitluse ja kannavad sellega seotud kulud.
• Muudatuse tulemusena ilmselt suurenevad pakendijäätmete kokku kogumisega seotud kulud. Seetõttu suureneb ilmselt ka teenustasu, mida pakendiettevõtjad maksavad taaskasutusorganisatsioonidele pakendijäätmete käitlemise eest.

4) Saastetasu tõus jäätmete kõrvaldamisel (vt jäätmereformi dokumendi lk 25-27)

• Kliimaministeerium on pakkunud välja ka idee tõsta saastetasu jäätmete kõrvaldamisel.
• Ministeeriumi nägemuse kohaselt võiks tavajäätmete tasu tõusta praeguselt 29,84 eurolt jäätmetonni kohta 43,56 või 60 või 90 euroni. Tänane määr kehtib alates 2015. aastast.
• Tasu tõstmise eesmärk on jõuda olukorda, kus jäätmete ladestamine prügilasse on kallim kui jäätmete ringlussevõtt.

5) Jäätmete põletamise maksustamine (vt jäätmereformi dokumendi lk 27-29)

• Jäätmereformi paketis sisaldub ka idee maksustada jäätmete põletamist, et vältida olukorda, kus jäätmete põletamine on soodsam kui nende ringlussevõtt. Hetkel ei maksustata jäätmete põletamist.

6) Digitaalsed saatelehed ja andmepõhine aruandlus (vt jäätmereformi dokumendi lk 29-30)

• Kliimaministeerium soovib laiendada ja muuta digitaalset jäätmete saatekirjade süsteemi ja integreerida see e-veoselehega ning võtta kasutusele reaalajamajanduse andmepõhine aruandlus koos töölaudadega.
• See terviklahendus võimaldab eeldatavalt lahendada andmete kvaliteedi ja detailsuse, andmete töötlemisele kuluva ajamahu, andmete ajakohasuse ning usaldusväärsuse probleemid.
• Väiksemate ettevõtete tarbeks jäävad andmete edastamiseks kasutusse iseteeninduskeskkonnad.
• Digitaliseerimise terviklahenduse tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne. Selle asemel laekuvad andmed riigile jooksvalt (reaalajalähedaselt või muu kokkulepitud sagedusega, nt kord kuus) ja riik koostab laekuvate andmete (veokirja ehk saatekirja andmed ja jäätmekäitluse andmed) alusel vajalikud aruanded ise. Teatud juhtudel, eelkõige jäätmete käitlemisel jäätmekäitluskohas, on eeldatavalt siiski vajalik eraldi aruande esitamine.

7) Jäätmearuannetes esitatud andmete senisest suuremal määral avalikustamine (vt jäätmereformi dokumendi lk 30-31)

• Kliimaministeeriumi hinnangul on vajalik jäätmearuannetes olevate andmete senisest suuremal määral avalikustamine luues muuhulgas avalikkusele suunatud töölaua, mis annaks infot inimesi kõige rohkem puudutavate jäätmealaste näitajate osas. Näiteks avalikustades jäätmeliikide lõikes info jäätmete tekke, vastu võetud ja üle antud jäätmete koguste ning käitlusviiside kohta.
• Samas rõhutab ministeerium, et andmete senisest avalikumaks tegemisel tuleb tagada, et ettevõtete ärisaladus oleks kaitstud.

8) Kohalike omavalitsustega seotud muudatused (vt jäätmereformi dokumendi lk 9-14)

• Kliimaministeerium on tulnud välja ideega panna igale omavalitsusel kohustus saavutada oma territooriumil ringlussevõtu sihtarvud. See tähendab, et iga omavalitsus peab alates 2025. aastast korraldama olmejäätmete liigiti kogumist ja nende edasist käitlust nii, et tekkivatest olmejäätmetest võetakse ringlusse vähemalt 55 protsenti nende kogumassist.
• Ministeerium tahab omavalitsustele anda õigust kehtestada jäätmevaldajatele jäätmetasu, mis katab omavalitsuse jäätmehoolduse kulu.

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?
Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus valmib selle aasta jooksul. Seejärel koostab ministeerium vastava eelnõu, mis avalikustatakse ministeeriumi plaani kohaselt 2024. aasta esimeses pooles ning muudatused jõustuvad kõige varem 2025. aastal.

Vasta hiljemalt 24. novembriks valikvastustega veebiküsitlusele ning anna teada, mida arvad plaanitavast jäätmereformist. Veebiküsitlusele saad vastata SIIN. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.