Jaga oma mõtteid saneerimisseaduse plaanitavate muudatuste kohta

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eelnõu välja töötamine on tingitud direktiivi (EL) 2019/1023 ülevõtmisest Eesti õigusesse. Muudatuste peamine eesmärk on muuta saneerimismenetluste läbiviimist kiiremaks ja vähem kulukaks, suurendada saneerimismenetluse paindlikkust ning tõsta saneerimismenetluse mainet ja usaldusväärsust.

Keda mõjutab?

• saneeritavaid ettevõtjaid
• võlausaldajaid
• saneerimisnõustajaid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu muudab saneerimismenetluse avalikuks menetluseks. See tähendab, et nii saneerimisteade, teade saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta kui ka teade saneerimismenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (vt eelnõu § 75 p 29, 74, 75). Hetkel seda ei tehta. Muudatuse elluviimisel on Eesti saneerimismenetlus ja vastavad kohtulahendid teises Euroopa liikmesriigis automaatselt tunnustatud ja täidetavad.
• Eelnõu pikendab saneerimismenetluse algatamisel pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tagasivõitmise tähtaegasid saneerimismenetluse kestuse võrra (vt eelnõu § 75 p 28). Praegu on probleemiks see, et saneerimismenetlusega seonduvalt ei peatu tagasivõitmise tähtajad ning selleks ajaks, kui algatatakse pankrotimenetlus, on kõik tagasivõitmise tähtajad möödunud ja vara pankrotipessa tagasi tuua ei õnnestu.
• Võlausaldaja saab võimaluse esitada ettevõtja (võlgniku) suhtes saneerimisavalduse (vt eelnõu § 75 p 9). Kohus ei algata võlausaldaja saneerimisavalduse alusel saneerimismenetlust, kui ettevõtja ei ole saneerimismenetluse algatamiseks oma nõusolekut andnud (vt eelnõu § 75 p 16).
• Eelnõu kohaselt peab ettevõtja juba saneerimisavalduses andma võimalikult palju teavet, millisena ta saneerimismenetlust ette kujutab, sh millist kaitset ta soovib sõlmitud lepingutele ja kas ta näeb vajadust täiendavaks hingamisruumiks, mis tuleneb täitemeetmete peatamise laiendatud kaitsest (vt eelnõu § 75 p 10).
• Eelnõu lihtsustab saneerimis- ja pankrotimenetluse vahelist üleminekut (vt eelnõu § 75 p 16). Kui kohus leiab saneerimismenetluse algatamise otsustamisel, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, teeb kohus ettevõtjale ettepaneku tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui ettevõtja nõustub, käsitletakse saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Kui ettevõtja keeldub kohtu ettepanekust, ei algata kohus saneerimismenetlust.
• Saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg on ka edaspidi üldreeglina 60-päeva, kuid tähtaega on võimalik pikendada kuni 90 päevani (vt eelnõu § 75 p 20).
• Saneerimisseadusesse lisandub põhimõte, et kohus kuulab saneerimisnõustaja nimetamisel lisaks ettevõtja arvamusele ära ka suuremate võlausaldajate arvamuse (vt eelnõu § 75 p 33).
• Eelnõu näeb ette mitmeid olulisi muudatusi seoses saneerimisnõustajaga. Edaspidi võib saneerimisnõustajaks nimetada isiku, kes on kutsekogu liige ja kantud saneerimisnõustajate nimekirja. Vastava nimekirja pidamise kohustust hakkab täitma Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Saneerimisnõustajaks saamiseks on vaja teha ka eksam ning sooritada väljaõpe sarnaselt pankrotihalduritele. Lisaks tuleb saneerimisnõustajale kutsekindlustuse nõue. Vt eelnõu § 75 p 33-35.
• Eelnõus on kirjas, et edaspidi tuleb saneerimiskavas näha ette, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad võlausaldajad, kellel on ühesugused huvid, mis põhinevad kontrollitavatel kriteeriumidel ning mis on piisavalt ühetaolised. Eraldi rühmad tuleb moodustada ettevõtja osanikele või aktsionäridele ja vajaduse korral ettevõtja lähikondsetele. Kui saneerimiskavas kujundatakse ümber nii pandiga tagatud kui ka tagamata võlausaldajate nõuded, moodustatakse nendest erinevad rühmad (vt eelnõu § 75 p 55). Hetkel on rühmade moodustamine saneerimismenetluses võimalus, mitte kohustus.
• Eelnõu asendab senise vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise mehhanismi rühmadeülese kohustamisega. Rühmaülese kohustamise mõte seisneb selles, et kui moodustatakse rohkem rühmi kui tavaliselt, siis ei ole võimalik ühelgi rühmal takistada eduka saneerimismenetluse realiseerimist, kui see on kasulik kõikidele rühmadele, sh rühmale, kes oli vastu. Rühmaülese kohustamise reeglid on välja töötatud selleks, et ükski rühm ei saaks ebaõiglaselt koheldud, kuid samas oleks võimalik saneerimismenetlus läbi viia, kui see on kõigile kasulik. Vt eelnõu § 75 p 72.
• Eelnõu lubab edaspidi kahel juhul muuta juba kinnitatud saneerimiskava. Esiteks võib kava muuta juhul, kui kava muutmisega nõustub võlausaldaja, kelle õigusi soovitakse kava muutmisega kitsendada. Erandina võib saneerimiskava muuta võlausaldaja nõusolekuta, kui muudatus ei mõjuta oluliselt võlausaldaja õigusi. Teiseks võib kava muuta, kui kavaga on vaja hõlmata esialgu kavast välja jäänud nõudeid, mille alus oli olemas enne saneerimisavalduse esitamist. Kehtiv seadus ei näe ette võimalust juba kinnitatud saneerimiskava muuta. Vt eelnõu § 75 p 90.
• Eelnõu lisab äriseadustikku põhimõtte, et kui osaühingu või aktsiaseltsi majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Vt eelnõu § 79.
• Eelnõu näeb ette, et uue rahastamise või vaherahastamise andjatel on õigus saada järgnevas maksejõuetusmenetluses väljamakseid eelisjärjekorras enne võlausaldajaid, kellel oleks muidu prioriteetsed või samas järgus olevad nõuded. Uus rahastamine on tehing, millega võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluses eesmärgiga kinnitada ja täita saneerimiskava. Sellise rahastuse suurus, allikad ning tingimused on kohus saneerimiskavas kinnitanud. Vaherahastamine on tehing, millega võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluse avalduse esitamise ja saneerimiskava kinnitamise vahelisel perioodil. Rahastus on antud mõistlikel tingimustel ja on viivitamatult vajalik võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks või väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks. Vt eelnõu § 73 p 29.

Millal jõustuvad muudatused?

• Muudatuste jõustumiseks on planeeritud 2022. aasta 1. jaanuar.
• Kohtu kohustus valida saneerimisnõustaja saneerimisnõustajate nimekirjast rakendub eelnõu kohaselt alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Kuni 2023. aasta 31. detsembrini peab kutsekindlustus olema nendel saneerimisnõustajatel, kes on saanud kutsekogu liikmeks ja kantud saneerimisnõustajate nimekirja.

Anna teada, mida arvad saneerimisseaduse plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 31. märtsiks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.