Kas Euroopa Liit peaks kehtestama nõuded miinimumpalgale?
Mis on direktiivi eesmärk?
Eesmärk on parandada töötajate elu- ja töötingimusi ning aidata kaasa õiglase miinimumpalga tekkele kogu Euroopa Liidus. Euroopa Komisjoni hinnangul on täna probleemiks see, et mitmete liikmesriikide miinimumpalk ei võimalda inimestel elada elamisväärset ning täisväärtuslikku elu.
Keda mõjutab?
Potentsiaalselt kõiki ettevõtteid, kus on olemas töötajad.
Kuidas toimub täna Eestis miinimumpalga kehtestamine?
Hetkel toimub miinimumpalga kehtestamine järgmiselt:
ametiühingute ning tööandjate esindajad sõlmivad arutelu tulemusena kokkuleppe, mille alusel kehtestab valitsus määruse, mis seab miinimumpalga.
Mis on olulisemad muudatused?
- Euroopa Liidu liikmesriikides on hetkel kaks erinevat varianti, kuidas miinimumpalk paika pannakse: osad riigid kehtestavad miinimumpalga seaduspõhiselt ning teistes riikides põhineb miinimumpalk kollektiivlepingutel. Euroopa Komisjon on paigutanud Eesti seaduspõhise miinimumpalgaga riikide hulka.
- Kollektiivlepingupõhise miinimumpalgaga riikidele ei näe direktiivi eelnõu ette õiglase palga kriteeriumeid ega üksikasjalikku kaitse reeglistikku.
- Seaduspõhise miinimumpalgaga riikidele (sh Eestile) näeb direktiiv ette, et riik peab miinimumpalga kindlaksmääramisel arvesse võtma vähemalt järgmisi näitajaid: ostujõud, üldine brutopalga tase ning kasv, tööjõu tootlikkus. Lisaks peab riik arvesse võtma enda valitud kontrollväärtusi, mille alusel hinnata miinimumpalga suuruse adekvaatsust. Näiteks võib liikmesriik arvesse võtta, et miinimumpalk moodustaks 60% riigi mediaan-ja 50% riigi keskmisest palgast.
- Eelnõu kohustab riike edendama kollektiivseid läbirääkimisi. Riikides, kus kollektiivlepingutega kaetus jääb alla 70 % tööjõust, tuleb lisaks kehtestada kollektiivläbirääkimiste tegevuskava.
- Direktiivi eelnõu kohaselt peab riik iga-aastaselt esitama Euroopa Komisjonile andmeid miinimumpalga osas soo-, vanuse-, puude-, sektori- ja ettevõtete suuruse kohta, et monitoorida kollektiivläbirääkimiste edukust, miinimumpalkade adekvaatsust ja kaetust. Samuti on vajalik esitada infot seadusjärgse miinimumpalga taseme ja sellega kaetud töötajate osakaalu kohta ning kollektiivläbirääkimiste hõlmatuse määra osas.
- Direktiivi eelnõu näeb ette, et info miinimumpalga kohta peab olema läbipaistev ning avalikult kättesaadav. Riigid peavad miinimumpalga osas tagama töötajatele juurdepääsu tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õiguste kaitsele.
Millal jõustuvad muudatused?
Direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hetkel ei ole veel täpsemalt teada, mis kuupäeval plaanitakse direktiiv avaldada. Eestil on pärast direktiivi vastu võtmist 2 aastat aega, et direktiiv siseriiklikkuse õigusesse üle võtta.
Anna teada, mida arvad Euroopa Komisjoni plaanist kehtestada nõuded miinimumpalgale. Tagasisidet ootan hiljemalt 12. novembriks e-posti aadressile mari-lii[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan sotsiaalministeeriumile.