Kas kohtumenetluses osalevatele juristidele tuleks kehtestada juristieksami kohustus?
Mis on uue regulatsiooni eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on tagada õigusteaduse lõpetajate, kes soovivad töötada erinevates õigusalastes ametites (kohtunik, notar, advokaat, kohtutäitur, pankrotihaldur jne), oskuste ja teadmiste ühtlasem tase. Lisaks on eesmärgiks ühtlustada juristide teenuse ja töö kvaliteeti klientide esindamisel kohtus.
Keda mõjutab?
- Ettevõtted ja asutused, keda esindab kohtumenetluses lepingulise esindajana oma majasisene jurist
- Professionaalsed õigusteenuse pakkujad, kes ei ole advokaadid
Mida plaanitakse teha?
- Justiitsministeerium tahab luua uue seaduse, mis reguleeriks ühtset riiklikku juristieksamit. Väljatöötamise kavatsuse kohaselt tuleks juristieksam sooritada kõigil õigusteaduse magistrikraadi omandanud isikutel, kes soovivad töötada erinevates õigusalastes ametites ja esindada kliente kohtus. Sisuliselt tähendab muudatus seda, et ettevõttes töötav jurist, kes esindab ettevõtet ka kohtuvaidlustes, saab seda edaspidi teha ainult siis, kui ta on sooritanud juristieksami. Kui majasisene jurist ei ole eksamit läbinud, siis peab ettevõte kohtumenetluseks õigusteenuse sisse ostma.
- Juristieksamit hakkaks korraldama Riigikohus ja see oleks tasuline ning juhul, kui juristieksam ebaõnnestub, siis on võimalik tasu eest see uuesti teha. Seejuures ei välista juristieksami regulatsiooni plaan teise eksami sooritamise kohustust kandideerides mõnele õigusametile, näiteks advokaadiks.
- Juristieksami sooritajatest plaanitakse koostada tulemuste alusel juristide pingerida, mida saaks töötajat ametikohale valides arvesse võtta. Väljatöötamise kavatsus hetkel aga ei täpsusta, kellel ja kuidas oleks pingereale ligipääs.
- Juristieksami seaduse loomisega koos on plaanis muuta kriminaalmenetluse, haldusmenetluse ja tsiviilkohtumenetluse seadustikke selliselt, et peale advokaadi saab kohtumenetluses lepinguliseks esindajaks olla ainult isik, kes on juristieksami positiivselt läbinud.
- Kavas on muuta kohtutäituri seadust ja pankrotiseadust selliselt, et pankrotihaldurite ja kohtutäiturite haridusnõue tõuseks bakalaureusekraadi tasemelt õigusteaduse magistrikaraadi tasemel. Juba ametis olevaid pankrotihaldureid ja kohtutäitureid see muudatus ei puuduta.
Millal hakkab kehtima juristieksami kohustus?
Praeguse ajakava kohaselt jõustuvad plaanitavad muudatused 2023. aasta 1. jaanuaril.
Anna teada, mida arvad juristieksami regulatsiooni loomise plaanist. Eelkõige soovin vastuseid küsimustele:
- Kas pead vajalikuks, et kohtumenetluses ettevõtet esindav lepinguline esindaja peab olema sooritanud juristieksami?
- Kas ja kuidas mõjutab juristieksami sooritamise kohustus sinu ettevõtet ja töötajaid?
Tagasisidet ootan hiljemalt 18. märtsiks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.