Kas teist inimest hooldava töötaja eest peaks sotsiaalmaksu maksma töötaja tegeliku palga pealt?

Mis on muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on tuua rohkem inimesi tööturule, kes hooldavad (puudega) täisealist või puudega last ja toetada nende tööelus püsimist, muutes selleks hoolduspuhkuse reegleid ja sotsiaalmaksu maksmise korda. Samuti soovib ministeerium muudatustega motiveerida tööandjaid looma osaajaga töökohti. Lisaks on eesmärgiks parandada väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kvaliteeti muutes teenuse rahastamise reegleid ja luues teenusele miinimumnõuded.

Keda mõjutab?

• kõik ettevõtted, kelle töötaja hooldab (puudega) täisealist või last
• ettevõtted, kes pakuvad väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust ning koduteenust

Mida plaanitakse teha?

• Hoolduspuhkusega seotud muudatused (vt väljatöötamise kavatsuse lk 14)

1. Hetkel kehtiva töölepingu seaduse § 65¹ kohaselt on töötajal õigus saada kalendriaastas 5 tööpäeva hoolduspuhkust, kui ta on sügava puudega täisealise otsejoones üleneja või alaneja sugulane ehk isiku vanem või laps, samuti vend, õde, poolvend või poolõde, abikaasa, registreeritud elukaaslane, eestkostetav või KOV-i määratud ametlik hooldaja. Nimetatud paragrahvi muutmise plaani kohaselt ei järgita edaspidi hooldatava inimese puhul puude raskusastet, vaid hooldatavaks isikuks on kõik inimesed, kelle puhul on KOV tuvastanud tema hooldusvajaduse. Seega saavad plaani ellu viimisel hoolduspuhkust kasutada kõik need töötajad, kes hooldavad KOV-i poolt tuvastatud hooldusvajadusega täisealist isikut. Hoolduspuhkuse päevade arvu ei muudeta.
2. Hetkel kehtiva töölepingu seaduse § 65¹ alusel kuulub hoolduspuhkuse tasu hüvitamisele töötasu alammääralt, kuid plaanitava muudatuse järgi hakkab sotsiaalkindlustusamet hoolduspuhkust hüvitama töötaja sotsiaalmaksuga maksustatud keskmise tulu alusel ehk töötaja keskmise palga järgi. Juhul, kui töötaja palk on töötasu alammäärast väiksem, siis plaani kohaselt hüvitab sotsiaalkindlustusamet hoolduspuhkuse tasu töötasu alammäära ulatuses. See tähendab, et ilmselt on hoolduspuhkuse saamiseks õigustatud töötajad rohkem motiveeritud kasutama hoolduspuhkust.
3. Väljatöötamise kavatsuse kohaselt muutub ka hoolduspuhkuse taotlemise kord. Sisuliselt näeb muutus ette seda, et töötaja ei pea enam hoolduspuhkust taotlema tööandjalt, vaid taotleb seda ise sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas ja kooskõlastab hoolduspuhkuse tööandjaga. Seejuures ei pea töötaja tööandjat hoolduspuhkuse kasutamisest ette teavitama.
4. Kavatsuse järgselt ei pea tööandjad enam hoolduspuhkuse tasu suurust arvutama ega sotsiaalkindlustusametilt vastavat summat taotlema, kuna puhkusetasu hakkab arvutama ja tasuma sotsiaalkindlustusamet.

• Sotsiaalmaksuga seotud muudatused

1. Kavas on muuta sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõiget 4 ja § 6 lõike 1¹ punkte 1 ja 2 ehk muuta sotsiaalmaksu tasumise korda töötaja puhul, kes hooldab KOV-i poolt määratud hooldusvajadusega inimest ja/või saab selle hooldamise eest KOV-ilt toetust. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt peab tööandja hooldusvajadusega inimest hooldava töötaja eest tasuma sotsiaalmaksu töötaja töötasult ning kui palk on sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem, siis tuleb tasuda sotsiaalmaksu kuumääralt. Sotsiaalmaksu tasumise erisuse osas on välja pakutud kaks varianti:

• Esimese variandi puhul tasub KOV sotsiaalmaksu hooldusvajadusega inimest hooldava töötaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt, mis on 2022. a 584 eurot ning tööandja peab tasuma sotsiaalmaksu kuumäära ületavalt töötasult. Näiteks, kui töötaja töötasu on 800 eurot, siis KOV tasub sotsiaalmaksu (33%) 584 eurolt ning tööandja tasub sotsiaalmaksu 216 eurolt. Juhul, kui töötaja töötasu on alla 584 euro, siis tasub sotsiaalmaksu KOV ning sel juhul tööandja sotsiaalmaksu tasuma ei pea. Seega on sisuliselt tegemist sama skeemiga, mis kehtib osalise või puuduva töövõimega inimeste sotsiaalmaksu tasumisel. Selle lahendusega kaasneb tööandjale ka täiendav halduskoormus, sest tuleb KOV-ile esitada taotlusi sotsiaalmaksu kohustuse vähendamiseks. Lisaks ei ole reguleeritud seda, kuidas tööandjani jõuab info töötajatest, kes hooldavad hooldusvajadusega inimest (vt väljatöötamise kavatsuse lk 16-17).
•  Teise variandi kohaselt maksab KOV sotsiaalmaksu kuumääralt ning tööandja töötaja tegelikust töötasult. Näiteks, kui töötaja töötasu on 800 eurot, siis KOV tasub sotsiaalmaksu 584 eurolt ning tööandja maksab sotsiaalmaksu 800 eurolt. Juhul, kui töötaja töötasu on 500 eurot, siis tasub KOV sotsiaalmaksu 584 eurolt ja tööandja tegelikult töötasult ehk 500 eurolt. Samasugune sotsiaalmaksu tasumise skeemi järgi tasub riik sotsiaalmaksu alla 3-aastast last kasvatava inimese eest. Selle variandi puhul ei teki tööandjale lisakoormust KOV-ile maksukoormuse vähendamise taotluste esitamisega (vt väljatöötamise kavatsuse lk 17-18)

• Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenusega seotud muudatused

1. Sotsiaalministeerium on välja tulnud ettepanekuga luua täpsemad miinimumstandardid väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ja koduteenusele, mida neid teenuseid osutavad ettevõtted peavad järgima. Seega plaanib riik kehtestada valdkonnas nö baasteenused. Hetkel ei ole kavatsus baasteenuste tingimuste loomise kohta midagi täpsemalt välja toodud (vt väljatöötamise kavatsuse lk 5 ja 11).
2. Sotsiaalministeerium soovib kehtestada väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele uued rahastamise põhimõtted sotsiaalhoolekande seadusesse. Hetkel tasub selle teenuse eest KOV-i vastava õigusakti järgi teenusesaaja 85-100% oma sissetulekust ja/või tema lähedased ning juhul, kui teenusesaaja ja/või tema lähedase sissetulekust ei piisa, siis tasub puudujääva osa KOV. Ministeerium kaalub teenuse rahastamise muutmisel kahte varianti:

• Ühe võimalusena näeb ministeerium ette komponendipõhise rahastamise. Sisuliselt tähendab see seda, et väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saaja tasub pakutava teenuse majutuse ja toitlustuse osa eest ning KOV hooldusteenuse eest. See lahendus toob ettevõtjatele, kes seda hooldusteenust osutavad, kaasa halduskoormuse tõusu, sest pakutava teenuse hind tuleb kujundada komponendipõhiseks (vt väljatöötamise kavatsuse lk 11-12).
• Teise võimaluse puhul tasub teenusesaaja baasteenuse eest 85% oma igakuisest sissetulekust ning ülejäänud osa tasub KOV. Selle lahenduse puhul ei kaasne ettevõtjatele lisakoormust teenuse hinna ümber kujundamisega (vt väljatöötamise kavatsuse lk 12-13).

Millal hakkavad muudatused kehtima?
Praeguse ajakava kohaselt jõustuvad plaanitavad muudatused 2023. aasta 1. juulil ning osaliselt ka 1. jaanuaril 2024. aastal, kuid hetkel ei ole teada millised muudatused jõustuvad 2023. aastal ja millised 2024. aastal.

Anna teada, mida arvad sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise plaanist. Eelkõige soovin vastuseid küsimustele:

1. Kas tööandja peaks hooldusvajadusega inimest hooldava töötaja eest sotsiaalmaksu tasuma töötaja tegelikult töötasult või sotsiaalmaksu kuumäära ületava osa pealt?
2. Kas hoolduspuhkusele jäämisest peaks töötaja tööandjat ette teavitama ja kui pikk peaks sel juhul olema etteteatamise tähtaeg?

Tagasisidet ootan hiljemalt 4. maiks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan sotsiaalministeeriumile.