Kas toetad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmist?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on kiita heaks meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused, millega tagatakse Eesti õiguse vastavus rahvusvahelistele standarditele.
Keda mõjutab?
Reedereid ehk laevaomanike
Laevapere liikmeid
Töövahendusteenuse osutajaid
Mis on olulisemad meretöö konventsiooni muudatused?
Muudatuste kohaselt tekib kaitsesüsteem, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest (Seletuskiri p 3 muudatus 1). Eesti õigus vastab osaliselt sellele sättele, kuna selline kahju hüvitamise kaitsesüsteem on meretöö seaduse (edaspidi MTööS) § 72 lg 2 kohaselt loodud. Viidatud sätte kohaselt hüvitab töövahendusteenuse osutaja oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere liikmele tekkiva varalise kahju võlaõigusseaduses sätestatud korras. Eesti õiguses lisatakse seadusesse säte, et töövahendusteenuse osutaja edaspidi peab teavitama laevapere liiget hiljemalt töölepingu sõlmimise ajal laevapere liikme õigusest nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist, kui töövahendusteenuse osutaja ei täida oma kohustusi või täidab need mittenõuetekohaselt.
Meretöö konventsiooni muudatuste kohaselt hõlbustatakse meremeeste viivitamatut kojusõitu. Eelkõige peetakse meremeeste viivitamatu kojusõidu hõlbustamise all silmas seda, et riigiasutused (Eestis näiteks Transpordiamet ja Välisministeerium) osutavad vastavalt oma pädevusele selleks abi (Seletuskiri p 3 muudatus 2). Seetõttu täiendatakse Eesti õiguses MTööSi nii, et riigiasutused vajaduse korral vastavalt oma pädevusele osutavad laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks, kui laevapere liige loetakse hüljatuks.
Muudatuste kohaselt peavad laeval kõikide meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas sotsiaalne ühendatus, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste vajadustele (Seletuskiri p 3 muudatus 3). Kuivõrd muus osas vastab Eesti õigus muudatustele, siis võetakse laeval sotsiaalse ühendatuse tagamist puudutav muudatus üle selliselt, et täiendatakse Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112v „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 7 lõiget 3 punktiga 3 nii, et tuleb laevapere liikmetele luua ühe tasuta puhkevõimalusena internetiühenduse kasutamise võimalus.
Muudetud sätte kohaselt tuleks võimaluse korral kaaluda meremeestele sellise tasuta puhkevõimaluse loomist nagu mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, kusjuures selle teenuse kasutamise tasud võiksid olla mõistliku suurusega (Seletuskiri p 3 muudatus 4). Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma.
Muudatuste kohaselt peaksid reederid tagama oma laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud võiksid olla mõistliku suurusega (Seletuskiri p 3 muudatus 5). Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma.
Konventsiooni on lisatud säte, mille kohaselt peaksid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmed tagama oma sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud võiksid olla mõistliku suurusega (Seletuskiri p 3 muudatus 6). Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmed peavad tagama, et tema lipu all sõitvatel laevadel täidetakse järgmisi miinimumnõudeid: toidu- ja joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta. Võrreldes varasemaga on lisatud nõue, et toidu- ja joogiveevarud antakse töösuhte kestel tasuta (Seletuskiri p 3 muudatus 7). Eesti õigus vastab juba praegu meretöö konventsiooni sättele ning seega pole kõnealust muudatust vaja eraldi üle võtta.
Iga Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige peab tagama, et tema lipu all sõitvatel laevadel täidetakse järgmisi miinimumnõudeid: toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid eineid. Võrreldes varasema sättega on lisatud nõue, et eined peavad olema tasakaalustatud (Seletuskiri p 3 muudatus 8). Eesti õigus vastab juba praegu meretöö konventsiooni sättele ning seega pole kõnealust muudatust vaja eraldi üle võtta.
Muudatuste kohaselt nõuab pädev asutus, et kapten teeks või et kapteni volitusel tehtaks laeval sageli dokumenteeritud kontrolle, et vaadata üle toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele. Sätte varasema sõnastuse kohaselt tuli toidu- ja joogiveevarusid üle vaadata, kuid muudetud sättesse on lisatud nõue, et seda tuleb teha vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele (Seletuskiri p 3 muudatus 9). Vastavalt muudatusele muudetakse Eesti õiguses tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõiget 6 nii, et „Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja joogiveevarude koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse kohta.“
Muudatuste kohaselt tagab iga Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige viivitamatut arstiabi vajava meremehe viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks (Seletuskiri p 3 muudatus 10). Eesti õiguses MTööS-i § 33 lõike 2 sõnastus vastab juba praegu osaliselt kõnealusele koodeksi muudatusele, kuid seal ei ole kirjas, et et meremehe lahkumine laevalt tuleb tagada viivitamatult. Seega lisatakse sättesse sõna viivitamatult.
Muudatuste kohaselt kohaselt aitab see Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige, kelle territooriumil toimunud laevasõidu ajal meremees suri, või kui surm saabus avamerel, siis liige, kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi kohaselt (Seletuskiri p 3 muudatus 11). Muudatuse ülevõtmiseks Eesti õigusesse täiendatakse MTööS-i §-ga 381, milles sätestatakse riigi kohustused laevapere liikme surma korral.
Muudatuste kohaselt peaks iga Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige tagama, et meremeest ei takistata laevalt lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust (Seletuskiri p 3 muudatus 12). Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma.
Muudatuste kohaselt kohaselt tuleks meremeest käsitada viivitamatut arstiabi vajavana järgmistel juhtudel: a) raske vigastus või haigus; b) vigastus või haigus, mis võib põhjustada ajutise või püsiva puude; c) nakkushaigus, mis võib levida teistele meeskonnaliikmetele; d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks, murdunud või põletikulised hambad või rasked põletused; e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal ravida, võttes arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite kättesaadavust ja nende pikemaajalise võtmise mõju tervisele; f) suitsiidirisk ja g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse osutaja soovitab ravi kaldal (Seletuskiri p 3 muudatus 13). Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma.
Muudatuste kohaselt kohaselt peaks iga Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige pöörama nõuetekohast tähelepanu rahvusvahelisele koostööle abi osutamisel, programmide väljatöötamisel ja teadustöös tervisekaitse ja meditsiiniabi valdkonnas. Koostöös tuleks korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine meremehe enda või tema lähisugulase soovi kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik (Seletuskiri p 3 muudatus 14). Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma.
Muudatuste kohaselt tagab iga Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige, et kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses registris (Seletuskiri p 3 muudatus 16). Selle tulemusel Eestis täiendatakse MTööS-i § 38 lõikega 6, millega pannakse reederile kohustus teavitada Transpordiametit laevapere liikme surmast mõistliku aja jooksul pärast laevapere liikme surma ning edastada e-posti teel Transpordiametile laevapere liikme surmaga seoses vajalikud andmed.
Muudatuste kohaselt tuleb surmajuhtumite andmed esitada Rahvusvahelise Tööbüroole kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades (Seletuskiri p 3 muudatus 17). Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma,
e kohaselt peaksid surmajuhtumite andmed sisaldama muu hulgas teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna kohta (Seletuskiri p 3 muudatus 18). Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma,
Käesoleva eelnõuga kiidetakse heaks meretöö konventsiooni koodeksi muudatused ning ei võeta vastu teiste seaduste muudatusi. Kehtiv õigus viiakse meretöö konventsiooni koodeksi muudatustega kooskõlla menetluses oleva MTööS-i muutmise seaduse eelnõuga. Sellega seoses kavandatakse muuta ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“.
Millal jõustuvad muudatused?
Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.
Anna teada, kas toetad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmist. Tagasisidet ootan hiljemalt 16. jaanuariks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.