Kas toetad töötajate tervisekontrolliga seotud plaanitavaid seadusemuudatusi?

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme.

Keda mõjutab?

• kõiki tööandjaid (ca 60 000)
• töötervishoiuteenuse osutajaid (ca 60)

Mis on olulisemad muudatused?

• Kui praegu on tööandjal kohustus korraldada töötaja tervisekontrolli, siis eelnõu kohaselt peab tööandja edaspidi korraldama ettevõttes töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile ka teisi töötervishoiuteenuse komponente (vt eelnõu § 1 p 9).
• Eelnõu kohaselt osutab töötervishoiuteenust sarnaselt kehtiva õigusega töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste, näiteks töötervishoiuõe, eriarsti, ergonoomi, tööpsühholoogi vm spetsialisti (eelnõu § 1 p 11).
• Töötervishoiuarstil on seoses töötervishoiuteenuse osutamisega järgmised kohustused: (vt eelnõu § 1 p 11):
  • Töötervishoiuarst peab tutvuma töökeskkonna riskianalüüsiga. Tegemist ei ole uue nõudega, kuid kuna praktikas seda nõuet alati ei täideta, siis on see nõue eelnõus selgemalt välja toodud.
  • Töötervishoiuarst peab külastama vajaduse korral töökeskkonda. Vajaduse ja sageduse lepivad kokku tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja teenuse tellimise raames.
  • Töötervishoiuteenuse uue osana peab töötervishoiuarst analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Analüüsi eesmärk on pakkuda tööandjale sisulist ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs tuleb teha vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
  • Töötervishoiuteenuse lahutamatuks osaks on töötajate tervisekontroll, mis tuleb töötajatele korraldada lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest. Tervisekontrolli saadetavate töötajate nimekirja ja tervisekontrolli sisu otsustavad tööandja ja töötervishoiuarst koostöös. Võrreldes kehtiva õigusega ei näe eelnõu ette põhimõttelisi muutusi tervisekontrolli korraldamisel.
  • Töötajate tervisekontrolli ja ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tulemiks on töötervishoiuarsti ettepanekud töökorralduse või töökoha kohandamise ja töötajate tervise edendamise kohta.
  • Lisaks on töötervishoiuarstil kohustus nõustada tööandjat ja töötajat tervise edendamise küsimustes.  
• Muudatuste tulemusena võivad suureneda tööandjate kulud, sest lisaks tervisekontrolli korraldamisele on edaspidi kohustuslik osa teenusest ka ettevõtte terviku analüüsimine ja tööandja nõustamine.
• Eelnõu näeb ette, et tööandja peab rakendama töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja töötaja tervise edendamiseks, lisades need vajaduse korral riskianalüüsi juurde käivasse tegevuskavva (vt eelnõu § 1 p 11).
• Kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsusel märgitud ajal. Praegu peab töötaja korraldama töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates (vt eelnõu § 1 p 11).
• Selliste tegevustega seotud kulud, mida tööandja on riskianalüüsis ette näinud ning mis on kantud ka riskianalüüsi alusel tehtavasse tegevuskavasse, on ettevõtlusega seotud kulud ning selliste kulude tegemisega ei kaasne tööandjale täiendavat tulu- ja sotsiaalmaksu maksmise kohustust. Seda põhimõtet ei muudeta eelnõuga.

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2023. aasta 1. jaanuaril.

Anna hiljemalt 30. novembriks teada, mida arvad töötajate tervisekontrolliga seonduvatest muudatustest, vastates lühikesele veebiküsitlusele SIIN. Ettevõtete vastuste põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan sotsiaalministeeriumile.