Mida arvad direktiivi ettepanekust, mis paneb uusi kohustusi suurematele ettevõtetele?

Keda mõjutab?
Direktiivi ettepanek mõjutab järgmisi ettevõtteid:

• ettevõtteid, kus töötab üle 500 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive (tulu, mis on saadud toodete müügist ja teenuste osutamisest ning millest on maha arvatud müügiallahindlused ning käibemaks) on üle 150 miljoni euro;
• ettevõtteid, kus töötab üle 250 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive on üle 40 miljoni euro ning mis tegutsevad ühes või mitmes suure mõjuga sektoris (tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük; põllumajandus, metsandus, kalandus, toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük; maavarade kaevandamine, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja ümbertöödeldud metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük);
• kolmandate riikide ettevõtteid, mille netokäive liidus on vähemalt 150 miljonit eurot või mille netokäive ühes või mitmes suure mõjuga sektoris on suurem kui 40 miljonit eurot, kuid väiksem kui 150 miljonit eurot;
• kuigi direktiivi ettepanek ei lisa täiendavaid kohustusi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, avaldub neile siiski kaudne mõju, sest suurettevõtted kannavad eeldatavasti uued nõuded üle oma tarnijatele.

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Direktiivi ettepaneku peamine eesmärk on parandada äriühingu üldjuhtimise tavasid, et paremini integreerida inimõigustega seotud riskide ja keskkonnariskide ning -mõjude juhtimise ja maandamise protsessid äriühingute strateegiatesse; hoida ära hoolsuskohustuse nõuete killustumine ELi ühtsel turul ning suurendada ettevõtete vastutust kahjuliku mõju ees.

Mis kohustused tulenevad direktiivi ettepanekust?

• Direktiivi ettepanek paneb ettevõtetele inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse, mis koosneb kuuest meetmest (vt direktiivi ettepaneku art 4):

4. Ettevõtted peavad lõimima inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse ning nad peavad välja töötama hoolsuskohustuse poliitika, mida tuleb uuendada igal aastal. Hoolsuskohustuse poliitika peab sisaldama ettevõtte hoolsuskohustuse käsitusviisi kirjeldust, kirjeldama tegevusjuhendit, mida ettevõtte töötajad ja tütarettevõtted peavad järgima, ning hoolsuskohustuse täitmiseks kehtestatud protsesse (vt direktiivi art 5).
5. Ettevõtted peavad oma tegevuses, tütarettevõtete tegevuses ning oma väljakujunenud otseste või kaudsete ärisuhete tasandil kindlaks tegema tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale (vt direktiivi art 6).
6. Ettevõtetel tuleb ennetada või leevendada kindlaks tehtud kahjulikku mõju inimõigustele ja keskkonnale, lõpetada tegelik kahjulik mõju ja vähendada selle ulatust.
   Ettevõte peab vajaduse korral kahjuliku mõju ennetamiseks näiteks töötama välja ja rakendama ennetusmeetmete kava; nõudma äripartnerilt lepingulisi tagatisi selle kohta, et partner tagab ettevõtte käitumisjuhendi ja vajaduse korral ennetusmeetmete kava järgimise ning tegema investeeringuid, näiteks juhtimis- või tootmisprotsessidesse ja taristutesse (vt direktiivi art 7).
   Ettevõtted peavad kasutusele võtma ka meetmeid, et lõpetada kindlaks tehtud kahjulik mõju. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb ettevõttel vähendada selle ulatust. Ettevõte peab vajaduse korral näiteks maksma kahjuhüvitist mõjutatud isikutele ja kogukondadele, töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava ning tegema vajalikke investeeringuid, näiteks juhtimis- või tootmisprotsessidesse ja taristutesse (vt direktiivi art 8).
7. Ettevõtetel tuleb luua kaebuste esitamise kord ja seda hallata. Ettevõtted peavad tagama kaebuse esitamise võimaluse vähemalt isikutele, keda kahjulik mõju mõjutab või kellel on alust arvata, et kahjulik mõju võib neid mõjutada; ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele (vt direktiivi art 9).
8. Ettevõtted peavad jälgima oma hoolsuskohustuse põhimõtete ja meetmete tulemuslikkust (vt direktiivi art 10).
9. Ettevõtted on kohustatud esitama avalikult teavet hoolsuskohustuse täitmise kohta. Selleks tuleb iga aasta 30. aprilliks avaldada oma veebilehel vastav aruanne, mis peab olema rahvusvahelises äritegevuses üldkasutatavas keeles (vt direktiivi art 11).

• Direktiivi ettepanek kehtestab kohustuse ka ettevõtete juhtidele, kes peavad hoolitsema selle eest, et ettevõte hoolsuskohustusi järgiks ja need oleksid integreeritud ettevõtte strateegiasse (vt direktiivi art 26).
• Direktiivi ettepanek paneb suurematele ettevõtetele (töötajate arv üle 500, ülemaailmne netokäive üle 150 miljoni euro) kohustuse võtta vastu kava kindlustamaks, et ettevõtte ärimudel ja strateegia oleksid kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Kui kliimamuutused on ettevõtte tegevuse peamine risk või peamine mõjuala, siis tuleb kavasse lisada ka heitkoguste vähendamise eesmärgid (vt direktiivi ettepanek art 15).
• Direktiivi ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad (vt direktiivi art 20).
• Direktiivi ettepanek paneb liikmesriikidele ka kohustuse kehtestada normid, mis reguleerivad ettevõtte tsiviilvastutust kahju eest, mis tuleneb hoolsuskohustuste täitmata jätmisest (vt direktiivi art 22).

Millal tuleb direktiivi ettepanek Eesti õigusesse üle võtta?
Hetkel käivad direktiivi ettepaneku üle läbirääkimised ELi tasandil ning seega võib direktiivi tekst veel muutuda. Eesti peab direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist. Hetkel ei ole täpselt teada, millal direktiiv jõustub.

Anna teada, mida arvad äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse kehtestamise direktiivi ettepanekust. Tagasisidet ootan hiljemalt 20. aprilliks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.