Mida arvad eelnõust, mis annab tööalasest rikkumisest teavitajale parema kaitse ning paneb suurematele tööandjatele uue kohustuse?

Mis on uue seaduse eesmärk?
Uue seaduse eesmärk on tagada tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitajale kaitse ning reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult seadusega vastuolus olevatele tegudele. Uue seadusega võtab Eesti üle ELi teavitajate kaitse direktiivi.

Keda mõjutab?
Uus seadus hakkab mõjutama kõiki tööandjaid, kuid suurem mõju on tööandjatele, kellel on 50 või enam töötajat.

Mida toob endaga kaasa uus seadus?

• Uus seadus hakkab kaitsma kõiki inimesi, kes teavitavad tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest ja kellel on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud (eelnõu § 4 lg 3).
• Eelnõu kaitseb muu hulgas järgmisi inimesi: töölepingu ja võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid inimesi, äriühingu juht- või kontrollorgani liikmeid, äriühingu aktsionäre ja osanikke, praktikante, vabatahtlikke, lepingupartneri juures töötavaid inimesi (vt eelnõu § 3 lg 1).
• Rikkumiseks loetakse eelnõu kohaselt eelkõige ebaseaduslikku tegevust või tegevusetust (eelnõu § 4 lg 1).
• Eelnõu kohaselt peab inimene rikkumisest teada andma asutusesisese teavituskanali, oma juhi, asutusevälise teavituskanali või üldsusele avalikustamise kaudu (vt eelnõu § 4 lg 4).
  • Asutusesisene teavituskanal on asutuse sees rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt teavitada kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil (eelnõu § 8 lg 1). Selliseks kanaliks võib olla näiteks kaebusepostkast, veebiplatvorm, vihjetelefon jne. Eelnõu annab võimaluse asutusesiseselt rikkumisest teavitada ka juhti.
  • Asutuseväline teavituskanal on asutusest väljaspool rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt teavitada suuliselt häälsõnumiga ja vahetul kohtumisel ning kirjalikult (eelnõu § 9 lg 1). Asutusvälise teavituskanali peavad looma asutused, kes juba täna mingit liiki rikkumisi menetlevad või kes mingi valdkonna üle järelevalvet teostavad (eelnõu § 9 lg 2). Näiteks keskkonnavaldkonna rikkumiste osas peab asutusvälise teavituskanali looma Keskkonnaamet ning tuleohutuse valdkonnas Päästeamet.
  • Üldsusele avalikustamine on igasugune info kättesaadavaks tegemine mis tahes avalike kanalite kaudu, näiteks meediaväljaanded, sotsiaalmeedia. Sellise teavituskanali kasutamise korral annab eelnõu teavitajale kaitse üksnes neljal juhul (eelnõu § 12): 1) teavitaja on rikkumisest eelnevalt teavitanud vähemalt asutusevälise teavituskanali kaudu ja rikkumisteadet ei menetletud eelnõu kohaselt; 2) rikkumine kujutab vahetut või ilmset pöördumatut avaliku huvi kahjustamise ohtu; 3) asutusevälise teavitamise korral on põhjendatud kahtlus, et kasutusele võetaks survemeetmed; 4) asutusevälise teavitamise korral on põhjendatud kahtlus, et rikkumist ei menetletaks nõuetekohaselt või et pädev asutus on rikkumisega seotud.
• Eelnõu paneb juriidilisele isikule, kus on 50 või enam töötajat, ning finantsvaldkonna juriidilistele isikutele kohustuse luua asutusesisene teavituskanal (eelnõu § 8 lg 2 p-d 3 ja 4). Uus kohustus tähendab seda, et ettevõtja peab määrama töötaja(d) (nt sisekontrolör, jurist, andmekaitsespetsialist, tööohutusspetsialist, personalitöötaja), kes tegeleb laekunud rikkumisteadete lahendamisega. Lisaks tuleb ettevõtjal teha investeering teavituskanalisse (nt e-posti aadressi loomine). Erasektori juriidilised isikud, kus on kuni 249 töötajat, ning kontserni kuuluvad ettevõtjad võivad asutusesiseseid teavituskanaleid jagada või ühiselt hallata (eelnõu § 8 lg 5). Teavituskanal tuleb luua hiljemalt 2024. aasta 1. juuniks. Vähema kui 50 töötajaga ettevõtjatel ei ole asutusesisese teavitamiskanali loomise kohustust.  
• Eelnõu keelab rikkumisest teavitaja suhtes otsese või kaudse tööalase tegevuse või tegevusetuse, mis tuleneb rikkumisest teavitamisest ning põhjustab või võib põhjustada teavitajale põhjendamatut kahju (eelnõu § 16 lg 1). Keelatud on näiteks järgmiste survemeetmete rakendamine, selle katse ning sellega ähvardamine: töölepingu lõpetamine, madalamale ametikohale viimine või edutamise takistamine, palga vähendamine, distsiplinaarmeetme või muu karistuse rakendamine.
• Kui ettevõtja rakendab rikkumisest teavitaja suhtes survemeetmeid ning teavitaja tõendab, et ta teavitas rikkumisest, loetakse, et survemeetmeid on rakendatud rikkumisest teavitamise tõttu, kui ettevõtja ei tõenda, et see oli põhjendatud (eelnõu § 16 lg 2).
• Eelnõu näeb ette, et rikkumisest teavitaja ei vastuta teabe avalikustamisest tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui teavitajal oli põhjendatud alus arvata, et teabe avaldamine oli vajalik rikkumise paljastamiseks, välja arvatud juhul, kui selline teabe avaldamine on kuriteona karistatav (eelnõu § 17 lg 1).
• Kui tööandja või mõni muu isik takistab rikkumisest teavitamist, kasutab survemeetmeid või ei taga rikkumisest teavitaja isiku konfidentsiaalsust, siis võib politsei- ja piirivalveamet karistada juriidilist isikut rahatrahviga kuni 100 000 eurot (vt eelnõu §-d 18-20).
• Samas on eelnõu kohaselt keelatud inimesel anda teadvalt valeinfot rikkumise kohta (eelnõu § 5 lg 2). Kui inimene seda teeb, siis võidakse teda karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot (eelnõu § 21). Teatud juhtudel võib selline tegevus minna ka kuriteo alla.

Millal jõustub uus seadus?

• Uus seadus jõustub eelnõu kohaselt 2024. aasta 1. jaanuaril (eelnõu § 31).
• Erandina kohaldub nõue, et 50 või enama töötajaga juriidiline isik peab looma asutusesisese teavituskanali, 2024. aasta 1. juunil (eelnõu § 23).

Anna teada, mida arvad tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõust. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. juuniks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.