Mida arvad Euroopa Liidu andmemääruse eelnõust?

Mis on eelnõu eesmärk?
Eelnõu laiemaks eesmärgiks on suurendada vabalt kättesaadavate andmete hulka ning reguleerida, kes saab Euroopa Liidu erinevates majandussektorites juurdepääsuõigused ja ka kasutusõigused millisele teabele ja mis eesmärgil. Kitsamalt on andmemääruse eesmärgiks reguleerida nii teenuse kui ka toodete tarbimise käigus loodud andmete kasutamist, samuti ettevõtete vahelisi suhteid andmete jagamisel ning andmevaldajast ettevõtete kohustusi andmete kättesaadavaks tegemisel avaliku sektori asutustele või erinevatele Euroopa Liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Lisaks kavatsetakse üksikasjalikult reguleerida pilveteenuseid ja andmete koostalitusvõimet.

Keda mõjutab?

• andmevaldajaid ja andmesaajaid,
• pilveteenuste pakkujaid ja kasutajaid,
• seadmete tootjaid, tarnijaid ja kasutajaid
• andmetöötlusteenuse pakkujaid.

Mida plaanitakse teha?

• Andmemääruse kehtestab kogu EL-is kehtivad ühtsed normid, mis reguleerivad toodete või nendega seotud teenuste kasutamisega loodud andmete kättesaadavaks tegemist nende toodete või teenuste kasutajatele (nii ettevõtjalt tarbijale kui ka ettevõtjalt ettevõtjale). Lisaks luuakse reeglid andmete jagamiseks kolmandate isikutega (vt eelnõu artikleid 3 - 7). Näiteks saaks tootmisettevõte oma kasutuses olevate robotite andmetele lihtsamalt ligipääsu ning saab seadmete remondi tellida mitte robotite tootjalt, vaid mõnelt odavamalt remonditeenuse pakkujalt.
• Eelnõu näeb ette korra, kuidas andmevaldajad peavad tegema andmed kättesaadavaks andmesaajatele ning reguleerib mõlema poole õigused ja kohustused, sh on kindlaks määratud andmete kättesaadavaks tegemise hüvitamine ja vaidluste lahendamine (vt eelnõu artikleid 8 - 12).
• Eelnõus loob õiglasemad võimalused mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele andmejagamislepingu tingimuste osas läbirääkimiseks tugevama positsiooniga lepinguosalisega. Selleks on välja toodud, milliseid mikro -, väikese ja keskmise suurusega ettevõtte suhtes lepingus kehtestatud lepingutingimusi loetakse ebaõiglasteks. Näiteks on ebaõiglane lepingutingimus, mis välistab tugevama positsiooniga lepinguosalise vastutuse tahtliku teo või raske hooletuse tõttu toime pandud rikkumise puhul, kuid mikro -, väikese või keskmise suurusega ettevõttest teine lepinguosaline peab sellise rikkumise puhul vastutama (vt eelnõu artiklit 13). Mikro -, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete paremaks kaitsmiseks töötab EL-i Komisjon välja vastavad näidis-lepingutingimused (vt eelnõu artiklit 34).
• Andmemäärus sätestab, kuidas peab andmevaldaja tegema andmed kättesaadavaks erakorralise vajaduse puhul, näiteks hädaolukord, sõda või loodusõnnetuse, avaliku sektori asutustele või erinevatele Euroopa Liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele nende avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Seejuures on ka reguleeritud avaliku sektori kohustused ja võimalused andmete saamiseks erasektorilt ning nende kasutamise ja hüvitamise kord (vt eelnõu artikleid 14 – 22).
• Eelnõuga kohaselt peavad andmetöötlusteenuste ehk pilvetöötluse teenuste osutajad hakkama järgima reegleid, mille eesmärk on eemaldada takistused, mille tõttu on raskendatud pilvetöötluse teenuste klientidel vahetada pilveteenuste osutajat. Need reeglid sisaldavad muuhulgas tingimusi pilvetöötluse teenuste vahetamist käsitlevate lepingutingimuste kohta, mis näevad ette, et teenuse osutaja peab aitama kliendil üle minna teisele teenusele 30 kalendripäevase üleminekuperioodi jooksul ning tagab sel ajal kõigi funktsioonide järjepidevuse. Lisaks kaotatakse järkjärgult teenuseosutaja vahetamise tasud, aga hetkel tasude kaotamise tähtaega öelda ei saa, sest see on seotud andmemääruse jõustumisega (vt eelnõu artikleid 23 – 26).
• Andmemäärus kehtestab kaitsemeetmed isikustamata andmete juurdepääsule ja edastamisele rahvusvaheliselt. Nende meetmete kohaselt peab andmetöötlusteenuste osutaja võtma kasutusele kõik mõistlikud tehnilised, korralduslikud ja õiguslikud meetmed isikustamata andmete rahvusvahelise edastamise vältimiseks, kui see edastamine tekitaks vastuolu liikmesriigi või EL-i õigusega. Lisaks sätestatakse tingimused, millistel juhtudel võib kolmanda riigi kohtu või haldusasutuse otsuseid, millega isikustamata andmete edastamist nõutakse, tunnustada ja täita (vt eelnõu artiklit 27).
• Eelnõu näeb ette olulised nõuded andmeruumide operaatoritele andmete, admejagamismehhanismide ja - teenuste koostalitusvõime kergendamiseks. Näiteks tuleb andmeruumi operaatoril piisavalt kirjeldada andmekogumi sisu, kasutuspiiranguid, andmete kogumise metoodikat jms, et andmesaajal oleks võimalikult lihtne andmetele juurdepääs ja kasutamine (vt eelnõu artikleid 28 – 29).
• Kavas on kehtestada nõuded andmejagamise nutilepingute kasutajatele ehk rakenduse müüjatele või äri- ja kaubandusega tegelevatele isikutele, kes oma tegevuse raames kasutab nutilepinguid andmete kolmandale isikule kättesaadavaks tegemisel. Nutilepingud ehk arvutiprogrammid, mis on salvestatud elektroonilisse registrisse, peavad olema töökindlad, juurdepääsukontrolliga, funktsioonidaga, mis tagavad tehingu ohutu lõpetamise ja katkestamise ning andmete arhiveerimise ja järjepidevuse (vt eelnõu artiklit 30).
• Eelnõu kohaselt ei kohaldata direktiivi 96/9/EÜ ehk andmebaaside direktiivi artiklis 7 sätestatud sui generis õigust andmebaaside suhtes, mis sisaldavad toote või seotud teenuse kasutamise tulemusena saadud või loodud andmeid, vältimaks takistusi kasutajate õigusele sellistele andmetele juurde pääseda ja neid kasutada või õigust jagada selliseid andmeid kolmandate isikutega (vt eelnõu artiklit 35).
• Pädeva asutuse (või asutused), mis hakkab teostama andmemääruse täitmise osas järelevalvet ning rikkumiste puhul kohaldatavad karistused määrab kindlaks riik, seega ei ole hetkel teada ei trahvimäärad ja järelevalve asutus, kellele esitada rikkumiste puhul kaebuseid (vt eelnõu artikleid 31 – 33).

Anna teada, mida arvad Euroopa Komisjoni andmemääruse ettepanekust. Tagasisidet ootan hiljemalt 31. märtsiks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.