Mida arvad finantsvaidluste lahendamise üksuse loomise plaanist?
Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärgiks on tagada võimalikult suurele osale finantsteenuste klientidele, sh juriidilisest isikust teenuse kasutajad, võimalus lahendada kiiremini ja lihtsamalt oma finantsteenuste kasutamisel tekkinud vaidlused teenuseosutajaga. Lisaks on eesmärgiks suunata finantsteenuste pakkujaid ja tarbijaid mõistlikule käitumisele läbi kohtuvälise vaidluste lahendamise.
Keda muudatused mõjutavad?
- Finantsteenuste osutajad, sh välisriikide filiaalid Eestis:
- pank;
- krediidiandja ja krediidivahendaja;
- kindlustusandja ja kindlustusmaakler;
- fondivalitseja;
- investeerimisühing ja investeerimisagent;
- reguleeritud turu korraldaja;
- e-raha asutuse ja e-raha edasimüüja;
- makseasutus ja makseagent;
- ühisrahastusteenuse osutaja;
- kõik juriidilised isikud, kes on finantsteenuste kliendid.
Mida plaanitakse teha?
Finantsinspektsiooni seaduse muudatused (vt eelnõu p 4)
- Eelnõu lisab finantsinspektsiooni seadusesse uue peatüki 31, millega reguleeritakse finantsvaidluste lahendamist. Finantsvaidluste lahendamise üldsätete kohaselt on finantsvaidluse puhul tegemist finantsteenuse osutaja (kes on finantsjärelevalve subjekt) ja finantsteenuse kliendi (nii Eesti kui ka lepinguriigi) vahelise vaidlusega, seejuures lahendab vaidluste lahendamise üksus ka piiriüleseid vaidlusi (§ 341 lg 1 - 2).
- Loodav üksus ei lahenda finantsteenuse osutajate vahelisi vaidlusi ega vaidlusi, mis puudutavad teenuse osutaja majandustegevuse üldiseid põhimõtteid või õigust valida klienti (v.a maksekonto avamine). Samuti ei lahendata kohustusliku liikluskindlustuse lepingust või liikluskindlustuse seadusest tulenevaid vaidlusi ning täite-, pankroti-, saneerimis- ja likvideerimismenetlusi puudutavaid vaidlusi (§ 341 lg 4).
- Plaani järgi saab finantsteenuste klient, kellel on õigus esitada avaldus teenuseosutaja vastu vaidluste lahendamise üksusesse, olla ka juriidiline isik, kellel on lepinguline suhe finantsteenuse kasutamiseks. Rohkem piiranguid kliendile ette ei ole nähtud (§ 341 lg 3).
- Loodava üksuse lahendus ehk finantsvaidluse lahendus (mis võib olla nii kompromiss kui ka jõustunud otsus) hakkab olema õiguslikult siduv ehk see kuulub täitmisele (§ 341 lg 6).
- Eelnõu järgi juhib ja esindab finantsvaidluste lahendamise üksust finantsvaidluste volinik, kelle nimetab 5 aastaks ametisse finantsinspektsiooni (edaspidi FI) juhatus. Lisaks volinikule hakkavad üksusesse kuuluma struktuuri üksuse töötaja, kelleks on jurist, kes abistab volinikku vaidluste lahendamise menetlusega ning asetäitja. Asetäitja on vajalik juhtudel, kui finantsvaidluste volinik ise ei saa finantsvaidlust lahendada näiteks puhkuse, haiguse või taandamise tõttu (§ 343 lg 1-3).
- FI sise-eeskirjadega nähakse ette uue üksuse struktuurne eraldatus ja sõltumatus ning kuidas käib teabevahetus ning hallatakse huvide konflikti juhtumeid (§ 343 lg 2).
- § 346 näeb ette, et avalduse finantsvaidluste lahendamise üksusele saab esitada ainult finantsteenuste klient. Vaidlust ei lahendata, kui finantsteenuse osutajal on kaebusi kliendi osas. Avalduse esitamisel tuleb tasuda selle registreerimistasu, mis on füüsilisele isikule 15 eurot ja juriidilisele isikule 150 eurot (§ 367).
- Vaidlusi hakkab eelnõu kohaselt lahendama finantsvaidluste volinik kirjalikus menetluses, kui üks vaidluse pooltest ei ole avaldanud soovi avalikul istungil asja menetleda (§ 3412 ja §3415).
- Vaidluse pooled kannavad oma menetluskulud ise, kui ei lepita kokku teisiti (§ 3414).
- Eelnõu näeb ette, et avaldus tuleb läbi vaadata ja finantsvaidluse lahendus tuleb pooltele kättesaadavaks teha 90 päeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest alates. Seda menetluse tähtaega võib pikendada vaid üks kord näiteks väga keerulise vaidluse puhul (§ 3416).
- Menetlus lõpeb finantsvaidluste voliniku otsusega, kui asi on ammendavalt läbi arutatud ja lõplik lahend tegemiseks valmis või määrusega otsust tegemata näiteks juhtudel, kui klient loobub avaldusest või ilmneb avalduse menetlusesse võtmisest keeldumise alus. Lisaks võivad pooled sõlmida kompromissi, mis kinnitatakse määrusega (§ 3417 - § 3419).
- Finantsvaidluse otsus tehakse pärast selle tegemist pooltele koheselt teatavaks ning 30 kalendripäeva jooksul otsuse saamisest on võimalik see edasi kaevata kohtusse. Kui finantsvaidluse otsus on jõustunud, siis avalikustatakse see finantsvaidluste lahendamise üksuse veebilehel (§ 3420 – § 3422).
- Eelnõu kohaselt toimub finantsvaidluste lahendamise üksuse tegevuse rahastamine FI eelarvest selleks eraldi ette nähtud osast. Seejuures tuleneb seletuskirjast, et üksuse kulusid kaetakse põhiliselt finantsjärelevalve subjektide järelevalvetasudest, aga ka avalduste registreerimistasudega (vt eelnõu § 1 p 5).
Millal muudatused jõustuvad?
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 1. juunil 2023. aastal.
Milline on olnud kaubanduskoja varasem seisukoht selle teema osas?
- Varasemalt jõudis koda seisukohale, et kohtuvälise finantsvaidluste lahendamise üksust ei ole vaja luua, sest selleks puudub praktiline vajadus. Ettevõtjad pöörduvad vaidluse korral otse kohtusse, et oleks tagatud võimalikult kõrge sõltumatus ning on ka võimalik vaidlusi lahendada mitmes erinevas vaidluste lahendamise asutuses, näiteks vahekohtutes ja lepitusorganites.
- Lisaks nägi koda murekohana loodava üksuse sõltumatuse küsimust. Nimelt võib tekkida huvide konflikt, kui finantsteenustega seotud vaidlusi hakatakse lahendama finantsinspektsiooni juures, sest finantsinspektsioon on järelevalveasutus, samas vaidluste lahendamise üksus peab olema neutraalne vaidluse lahendaja.
Anna teada, mida arvad finantsteenuste vaidluskomisjoni loomise eelnõust. Tagasisidet ootan hiljemalt 28. juuniks e-posti aadressile ann[at]koda.ee või vasta lühikesele veebiküsitlusele SIIN. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.