Mida arvad hädaolukorra seaduse muudatustest seoses elutähtsa teenuse toimepidevusega?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on ajakohastada elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud nõudeid, arvestades uutest tehnoloogiatest tulenevaid väljakutseid ja võimalusi, parandades seeläbi toimepidevust.
Keda mõjutab?
Ettevõtteid, kes pakuvad elutähtsat teenust:
makseteenuste toimimine,
sularaharingluse toimimine,
kaugküttega varustamine,
kohaliku tee sõidetavuse tagamine
veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine
toiduga varustamine,
tervishoiuteenuste toimimine
elektriga varustamine
maagaasiga varustamine
vedelkütusega varustamine
riigitee sõidetavuse tagamine
telefoniteenuse toimimine,
mobiiltelefoniteenuse toimimine,
andmesideteenuse toimimine,
lennuväljade toimimine,
aeronavigatsiooniteenuse toimimine,
avaliku raudtee toimimine,
sadamate toimimine,
elektrooniline isikutuvastamine,
autentimine ja digitaalne allkirjastamine,
ravimitega varustamine.
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
Eelnõuga sätestatakse, et kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, peab elutähtsa teenuse osutaja tagama elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. Näiteks saab tehnoloogiliselt erinevateks lahendusteks pidada satelliitsidet ja kaabelühendusel põhinevaid sidelahendusi, kuna need kasutavad välisühenduse tagamisel erinevaid alustehnoloogiaid (eelnõu p 2). Kehtiv regulatsioon sätestab, et kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest infosüsteemidest. St, et kehtiva regulatsiooni rakendamisel on lähtutud põhimõttest, et teenuse toimepidevusega seotud andmed ja seadmed tuleb dubleerida Eestis. Kehtiv rakendus ei võimalda praktikas kasutusele võtta uusi ja ajakohaseid lahendusi ning selle järgimine võib hoopis kaasa tuua teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse halvenemise. Lisaks teenuste dubleerimisel Eestisse võib tekkida hinnatõus teenusele ja teenuse lõpptarbijale.
Plaanitavate muudatustega kaotatakse Riigi Infosüsteemi Ameti kohustus teha järelevalvet alternatiivsete sideühenduste olemasolu üle ning antakse see ülesanne elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (hädaolukorra seaduse § 36 lg 1 kohaselt näiteks kliimaministeerium korraldab elektriga varustamise toimepidevust ja sotsiaalministeerium ravimitega varustamise toimepidevust) või tema volitatud asutusele või Finantsinspektsioonile (eelnõu p 3).
Millal jõustuvad muudatused?
Seadus jõustub üldises korras. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 12. detsembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.