Mida arvad isikuandmete kaitse üldmääruse menetluseeskirjade täpsustustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on ühtlustada koostööd riiklike andmekaitseasutuste vahel isikuandmete kaitse üldmääruse jõustamisel piiriüleste juhtumite korral.

Keda mõjutab?

• Isikuandmete töötlejaid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitava määrusega täpsustatakse täiendavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 jõustamisega seotud menetluseeskirju.
• Isikuandmete kaitse üldmääruse alusel esitatav kaebus seoses isikuandmete piiriülese töötlemisega peab sisaldama teavet kaebaja isiku andmeid, kontaktandmeid, isikuandmete töötlemisega määrust rikkuv üksus ja kaebuse ese (määruse artikkel 3 lõige 1 ja määruse lisa).
• Hinnates, millises ulatuses kaebust uurida, peab järelevalveasutus võtma arvesse kaebuse esitajale tõhusa ja õigeaegse õiguskaitsevahendi andmise otstarbekust, väidetava rikkumise raskusastet ning väidetava rikkumise süsteemsust või korduvust (määruse artikkel 4). Järelevalveasutus on isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt sõltumatu riigiasutus, kes vastutavad määruse kohaldamise järelevalve eest. Eestis toestab Andmekaitse Inspektsioon järelevalvet isikuandmete kaitse üldmääruse üle.
• Kaebuse võib lahendada kaebuse esitaja ja uurimisaluste isikute vahelise kompromissiga (määruse artikkel § 5).
• Järelevalveasutus, kellele kaebus esitatakse, vastutab kaebuste ja kaebuse esitajate seisukohtade tõlkimise eest keelde, mida juhtiv järelevalveasutus uurimise eesmärgil kasutab. Lisaks tuleb tõlkida keelde, mida kasutatakse suhtlemiseks kaebuse esitajaga, kui on vaja anda need dokumendid kaebuse esitajale (määruse artikkel 6).
• Plaanitava määruse kohaselt peab juhtiv järelevalveasutus kujundama uurimise põhiküsimustes esialgse seisukoha ja koostama põhiküsimuste kokkuvõtte. Põhiküsimuste kokkuvõte peab sisaldama 1) peamiseid asjaomaseid fakte, 2) uurimise esialgset kindlaksmääratud ulatust, 3) esialgse ülevaate saamiseks oluliste keerukate õiguslike ja tehnoloogiliste asjaolude hindamise kindlaksmääratud ulatust ja 4) esialgselt kindlaksmääratud potentsiaalsed parandusmeetmed (määruse artikkel 9 lõige 1 ja 2).
• Plaanitava määruse kohaselt võib järelevalveasutus kaebuse täielik või osaliselt tagasi lükata, kuid järelevalveasutus peab põhjendama ja teavitama kaebuse esitajat sellest, miks tema esialgne seisukoht on, et kaebus tuleks täielikult või osaliselt tagasi lükata. Sellisel juhul peab järelevalveasutus määrama tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja võib oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha. Kui kaebaja oma seisukohti ei esita, loetakse kaebus tagasivõetuks (määruse artikkel 11).
• Kui juhtiv järelevalveasutus teeb esialgsed järeldused küsimuses, mille kohta ta on saanud kaebuse, annab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, kaebuse esitajale esialgsete järelduste mittekonfidentsiaalse versiooni ja määrab tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja võib teha kirjalikult oma seisukohad teatavaks (määruse artikkel 15 lõige 1).

Millal jõustuvad muudatused?

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hetkel ei ole teada, millal määrus jõustub.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 10. augustiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.