Mida arvad meretöö seaduse plaanitavatest muudatustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle kolmest rahvusvahelisest õigusaktist tulenevad meretööd puudutavad sätted. Eelnõu käsitleb ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatusi, direktiivi (EL) 2018/131 ja direktiivi (EL) 2017/159.

Keda mõjutab?

• Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade reedereid
• Töövahendusteenuse osutajat, kes vahendab laevapere liiget rahvusvahelist meresõitu tegevale laevale
• Laevapere

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud muudatused

• Eelnõu kohaselt, kui laevapere liikme haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik rakendada meetmeid haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme viivitamata ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde (eelnõu p 4). Võrreldes varasemaga on sättesse lisatud nõue, et laevapere liikmete ravile saatmine peab toimuma viivitamata.
• Plaanitavate muudatustega lisatakse meretöö seadusesse punkt, mille kohaselt teavitab reeder Transpordiametit laevapere liikme surmast mõistliku aja jooksul pärast laevapere liikme surma ja edastab Transpordiametile e-posti teel laevapere liikme surmaga seoses andmed. Need andmed, mis tuleb Transpordiametile edastada, on järgmised: laevapere liikme surma põhjus, laevapere surnud liikme ametikoht laeval, selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis, laeva kogumahutavus, andmed selle kohta, kas laev oli laevapere liikme surma hetkel merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada, laevapere surnud liikme sugu, laevapere surnud liikme vanus, laevapere surnud liikme teenistusaste, andmed selle kohta, kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal (eelnõu p 5). Tegemist on uue punktiga meretöö seaduses.
• Eelnõuga lisatakse meretöö seadusesse uus säte, millega reguleeritakse riigi kohustusi laevapere liikme surma korral. Sätte kohaselt aitavad edaspidi riigiasutused juhul, kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti territoriaalvetesse, vajaduse korral reederil vastavalt oma pädevusele surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema lähedaste soovi (eelnõu p 6). Eelkõige saavad reederid nõu küsida Välisministeeriumilt, kes teab, mida teha välismaalase surma korral.
• Kehtiv meretöö seadus sisaldab loetelu andmetest, mis peavad vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil olema. Sättesse lisatakse eelnõuga uus nõue, mille kohaselt vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil peab edaspidi olema reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest (eelnõu p 9, 11). 
• Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust uue punktiga, mille kohaselt kui laevapere liige loetakse hüljatuks meretöö seaduses sätestatud juhtudel, osutavad riigiasutused vajadusel korral vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks (eelnõu p 10). Eelkõige on meremeeste viivitamatu kojusõidu hõlbustamine see, kui riigiasutused (nt Transpordiamet ja Välisministeerium) osutavad vastavalt oma pädevusele selleks abi.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt lisatakse seadusesse punkt, mille kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja teavitama laevapere liiget hiljemalt töölepingu sõlmimise ajal laevapere liikme õigusest nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist, kui töövahendusteenuse osutaja ei täida oma kohustusi või täidab need mittenõuetekohaselt (eelnõu p 14). Eesti õiguses on vastav rahalise kahju hüvitamise kaitsesüsteem võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise kord.

Direktiivi 2018/131 ülevõtmisest tingitud muudatused

• Eelnõu kohaselt lisatakse meretöö seadusesse kolm uut punkti, mis puudutavad laevapere liikmele hüvitise maksmist olukorras, kus laevapere liikmel on tekkinud meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevad kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuded (eelnõu p 8):
  • Seaduses täpsustatakse, et edaspidi tuleb laevapere liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevad kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuded laevapere liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses. Kehtiv seadus viivitamatut ja täis ulatuses maksmise tingimust ette ei näe.
  • Eelnõu kohaselt juhul, kui laevapere liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu on hüvitise täielikku suurust raske kindlaks määrata, võib erandina laevapere liikmele hüvitist maksta mitmes osas.
  • Lisaks meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevad kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud nõudeid hüvitades ei tohi laevapere liiget mõjutada nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega.
• Muudatuste kohaselt peab vastutuskindlustuse poliis või muu tagatise olemasolu tõendav dokument kulude hüvitamiseks laevapere liikme hülgamise korral olema kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne (eelnõu p 12). Hetkel ei ole reguleeritud, mis keelne peab dokument olema.
• Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse säte, mille kohaselt laevapere liikme hülgamise korral on laevapere liikmel õigus nõuda kulude (näiteks laevapere liikme nelja kuu töötasu ja muud tasud, mida laevapere liikmel on meretöölepingu või kollektiivlepingu alusel õigus reederilt saada; laevapere liikme mõistlikud kulud; laevapere liikmele esmavajaliku tagamise kulud) viivitamatut hüvitamist (eelnõu p 13). Selleks peab laevapere liige või tema esindaja esitama tagatiseandjale hüvitise saamiseks taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada

Direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud muudatused

• Plaanitavate muudatuste kohaselt täiendatakse meretöö seadust uue punktiga, mille kohaselt ei tohi kalalaeva reeder takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni professionaalse hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks. Eelnõu kohaselt kohaldub uus säte ka töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval (eelnõu p 1 ja 2). Üldiselt meretöö seadust muudel juhtudel töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval ei kohaldata.
• Muudatuste kohaselt kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele võimaldatakse vajaduse korral eraldi kajutit (eelnõu p 3). Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe.

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Muudatuste jõustumise täpne aeg ei ole hetkel teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 21. jaanuariks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.