Mida arvad plaanitavast baasmääras töötuskindlustushüvitisest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Töötushüvitiste korrastamisega ühtlustatakse töötushüvitiste tingimusi, mis tagab töötushüvitiste suurema eesmärgipärasuse, mõjususe ja kättesaadavuse piisavas mahus.

Keda mõjutab?

• Tööandjaid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Seadusemuudatusega tekib töötuskindlustushüvitisele kaks alaliiki: sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis ja baasmääras töötuskindlustushüvitis. Sarnaselt kehtivale süsteemile pakub esmast kaitset kindlustatu eelnevast sissetulekust sõltuv töötuskindlustushüvitis. Kehtiv töötuskindlustushüvitis, mille suurus sõltub kindlustatu eelnevast sissetulekust, nimetatakse ringi sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. Kui isikul ei teki õigust sellele hüvitisele, makstakse kindlustatule võrdses baasmääras töötuskindlustushüvitist. Mõlemale hüvitisele kehtivad kindlustusstaaži nõuded. Sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerumise tingimusi võrreldes kehtiva õigusega ei muudeta. Nendele, kelle töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt on makstud töötuskindlustusmakset, asendab baasmääras töötuskindlustushüvitis praeguse riigieelarvest makstava töötutoetusega. Baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru need, kelle töötamine ja töise tulu saamine on olnud lühiajaline või ebapüsiv (eelnõu § 1 p 3).
• Muudatustega lisatakse töötuskindlustuse seadusesse punkt, mis sätestab kindlustatu õiguse baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Uut baasmääras töötuskindlustushüvitist makstakse ka vabatahtliku töötuse korral sarnaselt kehtivale töötutoetusele. See tähendab, et kaetud on kõik töö- või teenistussuhte lõpetamise alused (eelnõu § 1 p 6).
• Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kuus kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kui kindlustatu võetakse töötuna arvele näiteks 2. jaanuaril 2024, siis peab tal olema kogutud kuus kuud kindlustusstaaži sellele eelnenud 36 kuu jooksul, s.o 2021. aasta veebruarist kuni 2024. aasta jaanuarini (eelnõu § 1 p 6).
• Kui kuus kuud töötuskindlustusstaaži ei ole täidetud, kuna kindlustatu oli töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel, liidetakse puhkusel viibimise aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile (eelnõu § 1 p 6).
• Muudatuste kohaselt ei ole baasmääras töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele saab tekkida alles pärast sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist, kui on täidetud seaduses sätestatud baasmääras hüvitise saamiseks vajalikud tingimused (eelnõu § 1 p 6).
• Uue baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on 180 kalendripäeva. Kõrge tööpuuduse olukorras pikeneb baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmine automaatselt 60 päeva võrra, s.o 240 kalendripäevani (eelnõu § 1 p 11).
• Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras hüvitise suurus on 50 protsenti eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30 (eelnõu § 1 p 13).
• Inimestele, kellel puudub kokkupuude tööturuga või kes ei ole vähemalt kuus kuud töötuskindlustusmakseid tasunud ning kellel tulevikus puuduvad vahendid igapäevaseks toimetulekuks, pakub riik abi toimetulekutoetuse süsteemist.

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 1. maiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.