Mida arvad plaanitavast täitemenetluse kitsaskohtade väljatöötamiskavatsusest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on muuta menetluse läbiviimine efektiivsemaks ja menetlusosalistele selgemaks, luua ühtsem menetluspraktika, vähendada õigusvaidlusi ning toetada täituri jätkusuutlikust täitekulude sissenõudmisel erijuhtudel.

Keda mõjutab?

• Kohtutäitureid
• Pankrotihaldureid
• Täitemenetluse osapooli (sissenõudja ja võlgnik), sh võlgniku õigusjärglased ja täiturile teavet andma kohustatud osapooled

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
Väljatöötamise kavatsuses (edaspidi VTK) käsitletavad teemad on jagatud neljaks peateemaks, milleks on täitekulud (I), kaebuste menetlemine täitemenetluses (II), täitemenetlus võlgniku surma korral (III) ja sundtäitmisega ühinemine (IV).

I Täitekulud

• Täitekulude sissenõudmist pankrotimenetluses kehtivas seaduses eraldi reguleeritud ei ole ja haldurite poolt täitekulude rahuldamise kord pankrotimenetluses tuleneb ennekõike kohtupraktikast.

• Probleemi lahendamiseks pakub VTK ühe alternatiivina lahendust, mille kohaselt täiendatakse pankrotiseaduse § 146-t selliselt, et menetluse alustamise tasu, täitekulu ja 10% kohtutäituri põhitasust rahuldatakse enne jaotise alusel tehtavat väljamakset (VTK lk 8-9).VTK-s esitatakse ettepanek võtta pankrotimenetluses arvesse lisaks alustamise tasule ja otsestele täitekuludele ka kohtutäituri põhitasu 50% täitmata jäänud ulatuses II järgu kaitsmiseta tunnustatud nõudena (nõude tunnustamine annab õiguse saada nõude täitmist pankrotivara arvelt vastavalt nõude järgule, raha mittejagumisel võrdeliselt nõude suurusega) (VTK lk 9).
• Lisaks soovitakse VTK-ga täpsustada täitemenetluse seadustiku regulatsiooni, mille kohaselt sundtäitmisega ühinemise korral kuulub täitmisele sissenõudja nõude ja kohtutäituri alustamise tasu ja täitekulude kõrval ka ühinenud kohtutäituri põhitasu täies ulatuses (VTK lk 10). Eraldi korda täitekulude täitmise osas sundtäitmise kaudu kehtiv seadus ei sätesta.
• Käesoleva VTK-ga tehakse ettepanek täiendada täitemenetluse seadustiku viisil, et täitedokumendi tühistamisel jäävad võlgniku kanda alustamise tasu ja täitekulud täies ulatuses ning kohtutäituri põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot (VTK lk 10).Täitemenetluses tuleb ette erinevaid olukordi, mis toovad kaasa täitemenetluse lõpetamise vajaduse, kuid kehtivas seaduses ei ole sätestatud, kuidas sellisel juhul toimuv täitekulude sissenõudmine.
• Ettepaneku kohaselt on edaspidi täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete osas kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult otsesed täitekulud täies ulatuses ning põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt (VTK lk 11). Kehtiv seadus ei reguleeri avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete täitmisel tekkinud täitekulude aegumist.

II Kaebuste menetlemine täitemenetluses

• Edaspidi toimuks kaebuse menetlus kirjalikult ning kirjalik otsus kaebusele tuleks teha 15. päeva jooksul alates kaebuse laekumisest. Menetlusosalistele jääks võimalus taotleda kohtutäiturilt kaebuse suulist läbivaatamist, kuid selle taotluse rahuldamine jääks kohtutäituri otsustada. Kaebuse suuline läbivaatamine peaks toimuma 10 päeva jooksul peale kaebuse laekumist, millele järgneks 15-päevane otsuse valmimise tähtaeg (VTK lk 12). Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb kaebus esitada kohtutäiturile endale, kes vaatab kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kaebuse suuline menetlemine on kohustuslik.
• Kaebuse kirjaliku menetluse rakendamisel lüheneb minimaalne kaebuse menetlemise aeg praeguselt 25 päevalt 15 päevani. Uus regulatsioon lubaks täiendava 10-päevase tähtaja kasutamist kohtutäituri poolt olukorras, kus kaebus on õiguslikult keeruline või esineb vajadus täiendavate tõendite kogumiseks (VTK lk 12).

III Täitemenetlus võlgniku surma korral

• VTK-s tehakse ettepanek, mille kohaselt, kui täitemenetluse võlgniku surmast on möödunud 6 kuud ning pärimismenetlust ei ole selle aja jooksul algatatud, selgitab kohtutäitur välja sissenõudja soovi täitemenetluse jätkamiseks. Ühtlasi teavitab kohtutäitur sissenõudjat teadaolevast võimalikust pärandvara koosseisust ning sissenõudja õigusest taotleda pärimismenetluse algatamisest. Sissenõudja nõusoleku saamisel lõpetab kohtutäitur täitemenetlust põhinõude osas (VTK lk 12-13).
• Lisaks soovitakse VTK-ga lihtsustada menetlemise korda võlgniku juuresolekul tehtava toimingu ning võlgnikule toimingust teatamise osas viisil, et juhul kui pärimismenetlust ei ole algatatud 3 kuu jooksul isiku surmast alates, võib kohtutäitur jätkata sundtäitmist võlgniku pärandvara suhtes, avaldades täitetoimingu kohta teate portaalis Ametlikud Teadaanded ning akt loetakse kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel avaldamisest (VTK lk 13). Kehtiv seadus lubab enne võlgniku surma alanud täitemenetlust küll jätkata pärandvara suhtes, kuid võlgniku juuresolekul tehtavate toimingute või toimingutest teatamise vajaduse korral peaks sissenõudja taotlema kohtu kaudu pärijale ajutise esindaja määramist kui pärandit ei ole veel vastu võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Seega pärandvara arvelt võib täitemenetlus jätkuda, kuid toimingute läbiviimise kord võlgniku surma korral on iganenud, ebapraktiline, vastuolus nõude viivitamata täitmise nõudega ja teoreetiliselt ka kohut koormav (ajutise esindaja määramise osas).

IV Sundtäitmisega ühinemine

• VTK-ga soovitakse kaotada sundtäitmisega ühinemine (sarnaselt Läti täitevsüsteemiga) ja selle asemel toimuks nõuete täitmine rahalise nõude arestimise akti esitamise alusel vara arestinud täiturile, vastavalt esitatud aktide järjestusele (VTK lk 13-14).

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelduslikult 2024. aasta I. poolaastal. Muudatused on kavandatud jõustuma 2024. aastal.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Lisaks soovime teada, milliste eelnimetatud teemadega seotud probleemidega olete täitemenetluses kokku puutud ja milline lahendus aitaks antud probleeme lahendada? Tagasisidet ootan hiljemalt 23. jaanuariks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.