Mida arvad riigilõivudega seotud muudatustest?

Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärgiks on ühtlustada kõikides kohtuastmetes menetlusosaliste tasutavaid kohtukulusid. Riigilõivumäärade tõstmisega on soov muuta kohtusse (sh registriosakonda) pöördujate käitumist, et avalduste esitamine oleks rohkem kaalutletud.

Keda mõjutab?

• Võib mõjutada kõiki äriühinguid.

Mis on olulisemad muudatused?

• Eelnõuga tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandi registri toimingute riigilõivumäärasid, lihtsustatud menetluste ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäära. Eelnõuga viiakse kohtusse ja Tartu Maakohtu registriosakonda pöördumisel tasutavad riigilõivumäärad kooskõlla viimastel aastatel muutunud majandusnäitajatega.
• Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 150% (4 eurolt 10 euroni).
• Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 39% (18 eurolt 25 euroni).
• Äriühingu täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 54% (13 eurolt 20 euroni).
• Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 38% (130 eurolt 180 euroni).
• Saneerimisavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 40% (300 eurolt 420 euroni).
• Eelnõuga on plaanis muuta maksekäsu kiirmenetlusse esitatava nõude piirmäära 6400 eurolt 8000 euroni. Piirmäära tõstmine on seotud SKP ja keskmise palga muutustega. 
• Avalduse esitamisel juriidilise isiku erikontrolli läbiviimiseks ja läbiviija määramiseks, samuti avalduse esitamisel äriühingu osanikele ja aktsionäridele hagita menetluses hüvitise suuruse määramiseks tasutav riigilõiv suureneb 40% (300 eurolt 420 euroni).
• Ühe võimaliku muudatusena lihtsustatakse äriühingutele dokumentide kättetoimetamise korda. Äriühingutele elektrooniliselt dokumentide kättetoimetamisega on sooviks muuta menetlusdokumentide kättetoimetamine veelgi tõhusamaks, kuna edaspidi ei ole vajalik oodata äriühingutelt kinnitust menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta. Äriregistrisse kantud elektronpostiaadressile saatmisest viie tööpäeva möödudes loetakse dokumendid äriühingule kättetoimetatuks.
• Eelnõu kohaselt on plaanis muuta tsiviilkohtumenetluse seadustikku selliselt, et menetlusdokument on võimalik kätte toimetada postkasti panekuga juba esimese kättetoimetamise katse järgselt. Seaduses on hetkel liiga üksikasjalikult sätestatud kättetoimetamise katsete eeldused. Menetluse erisust hinnates peab kohtul olema võimalik menetlusdokument paindlikumalt kätte toimetada, eelistades jätkuvalt elektroonilist kättetoimetamist. Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panemisega peaks olema jätkuvalt üheks viimaseks menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiks. 
• Eelnõus tuleb kehtiva regulatsiooni kohaselt kinnitus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamise kohta toimetada kätte võlgnikule või kostjale. Viidatud määrus kinnituse kättetoimetamise kohustust ette ei näe ning see on jäetud riigisisese õiguse reguleerida. Üldpõhimõtte kohaselt tuleb menetlusosalisele kätte toimetada menetlust lõpetav määrus ja seaduses nimetatud muu menetlusdokument. Kuna kinnitus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamise kohta ei ole lõpplahendiks, siis on nii range kättetoimetamisnõude kehtestamine ebavajalik ning piisaks kinnituse edastamisest võlgnikule kohtu valitud viisil.

Millal jõustuvad muudatused?
Seadus on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril.

Anna teada, mida arvad riigilõivumäärade muutmisest. Tagasisidet ootan hiljemalt 13. septembriks e-posti aadressile mari-lii@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.