26.08.2021
Mida arvad süsiniku piirimeetme loomise ettepanekust?
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua süsiniku piirimeede, mille eesmärk on rahaliselt koormata teatavate toodete importi Euroopa Liidu turule selleks, et ELis rakendatavad kliimameetmed ei põhjustaks nn süsinikuleket ehk süsinikdioksiidi heite kandumist kolmandatesse riikidesse ning ELi ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime oleks piisavalt tagatud võrreldes ELi väliste ettevõtetega. Anna hiljemalt 8. septembriks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.
Keda mõjutab?
Süsiniku piirimeetme loomine mõjutab järgmiste toodete importijaid, kuid samuti ka neid, kes kasutavad neid tooteid oma majandustegevuses:
- raud ja teras,
- alumiinium,
- tsement,
- väetised,
- elekter.
Mis on süsiniku piirimeetme sisu?
- Ettepaneku kohaselt tuleb süsiniku piirimeedet rakendada järgmistele toodetele ja tootegruppidele: raud ja teras, alumiinium, tsement, väetised ja elekter.
- Süsiniku piirimeedet on kavas rakendada alates 1. jaanuarist 2023. Aastatel 2023-2025 on ette nähtud üleminekuperiood, mil tuleb esitada andmed meetmega koormatud toodete impordi kohta ja riik jälgib süsteemi toimimist. Alates 2026. a rakendub mehhanismi alla arvatavate toodete kohta sertifikaatide taotlemine, deklareerimine ja tasumine.
- Süsiniku piirimeede hakkab ettepaneku kohaselt toimima nii, et importijad peavad taotlema endale volitatud deklarandi staatust. Pärast seda saavad nad osta sertifikaate, mille hind sõltub otseselt süsinikdioksiidi heite hinnast EL HKS-is. Sertifikaadi hind võtab arvesse samasuguse toote tootmise hinda ELis. Kui väljapool ELi toimuva tootmise korral on (nt tootja asukohariigis) juba makstud süsinikdioksiidi heite eest, siis arvatakse see makstud summa sertifikaadi hinnast maha. Sertifikaadi hind arvutatakse üks kord nädalas süsinikdioksiidi heite keskmise turuhinna alusel EL kauplemissüsteemis (€/CO2 tonni kohta).
- ELi väliseid riike mõjutab see meede erinevalt. Euroopa Komisjoni 2020. a andmetel on kahes sektoris selgelt üks suur ja palju väikseid tegijaid, kuid samas kahes sektoris on mitu üsna võrdse osakaaluga riiki. Suurim tsemendi importija EL turule on Türgi – 37% ning suurim väetiste importija Venemaa – 36%. Raua ja terase puhul on kolm suuremat Hiina, Venemaa ja Türgi vastavalt 14%, 13% ja 12% ning alumiiniumi korral kaks suuremat Norra 18% ning Venemaa 14%. Elektri puhul on suurim EL-i importija Venemaa, kellele järgnevad Ukraina ning Põhja-Makedoonia. Need andmed on toodud ELi kohta tervikuna, Eesti kohta andmed praegu puuduvad.
- Ettepanekuga hõlmatavates valdkondades on kavas järk-järgult (10 aasta jooksul, aastaks 2035) kaotada kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine EL ettevõtetele.
Anna teada, mida arvad Euroopa Komisjoni süsiniku piirimeetme loomise ettepanekust. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. septembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.