Mida arvad taastuvenergia direktiivi uuendamise ettepanekust?

Mis on olulisemad muudatused?

• Komisjon teeb ettepaneku tõsta ELi taastuvenergia eesmärki 40% peale, mille täitmiseks peavad liikmesriigid seadma praegusest kõrgema ambitsiooniga siseriikliku kohustuse. Komisjon hindab liikmesriikide ambitsioonide indikatiivse valemiga (sätestatud juhtimisraamistikuga). Eestil on hetkel seatud eesmärgiks 42% aastaks 2030, kuid uute eesmärkide valguses tuleb panuse suurendamine ülehinnata.
• Komisjon soovitab suurendada liikmesriikide omavahelist koostööd läbi:
  • ühiste koostööprojektide (31. detsembriks 2025 peab iga liikmesriik algatama vähemalt ühe taastuvenergia koostööprojekti teise liikmesriigiga). Neid projekte võib edendada ka taastuvenergia rahastusmehhanismi alt.
  • ühise meretuulenergia arendamise (liikmesriigid, kellel on ühine merepiir, peavad koostööd tegema ka meretuuleenergia arendamiseks, et ühiselt defineerida meretuuleenergia hulk, mida nad plaanivad toota aastateks 2030, 2040 ja 2050, arvesse võttes mh võrguplaneerimise vajadust).
• Direktiivi uuendamise ettepanekus sisaldub punkt, et tuleb võimaldada (sh eemaldada administratiivsed barjäärid) pikaajaliste taastuvenergia otse ostu lepingute sõlmimist taastuvenergia tootjate ja tarbijate vahel ning hõlbustada taastuvelektri integreerimist energia süsteemidesse tervikuna.
• Direktiivi muudatus näeb ette uue indikatiivse eesmärgi taastuvenergia kasutamisele hoonete sektoris 49% aastaks 2030, mille täitmiseks tuleb seada igal liikmesriigil trajektoor.
• Kütte- ja jahutussektoris tuleb seada kohustuslik aastane taastuvenergia suurendamise eesmärk 1,1 protsendipunkti. Lisaks peaksid liikmesriigid tõstma taastuvenergia ja heitsoojuse osakaalu indikatiivselt kaugküttes ja –jahutuses 2,1 protsendipunkti võrra aastas.
• Tööstuses taastuvenergia kasutuselevõtu edendamiseks tuleb liikmesriikidel seada aastane indikatiivne taastuvenergia suurendamise osakaal 1,1 protsendipunkti aastaks 2030 tööstuses tarbitavale energiale (sh juhul kui kasutatakse mittebioloogilistest allikatest taastuvkütuseid siis nendest 50% peab moodustama vesinik).
• Transpordisektori taastuvenergia eesmärgi (14%) asemel seatakse kütuste tarbijatele kütuste kasvuhoonegaaside intensiivsuse vähendamise eesmärk 13% aastaks 2030. Teise põlvkonna kütuste (nt biometaani) osakaal peab vastavalt konkreetsele trajektoorile tõusma, jõudes 2025 0,5%-ni ning 2030 2,2%-ni. Lisaks peab mittebioloogilistest allikatest taastuvkütuste osakaal (nt vesinik) tõusma 2,6%-ni aastaks 2030.
• Ettepanek tugevdab ka bioenergia säästlikkuse kriteeriumeid:
  • Alates 31.12.2026 ei saa liikmesriigid anda toetust jaamadele, mis toodavad biomassist vaid elektrit (electricity-only), va kui tootmine toimub õiglase ülemineku piirkonnas ning täidetakse kehtiva taastuvenergia direktiivi tingimusi elektrit tootvatele seadmetele või kui tootmine kasutab CCS tehnoloogiat.
  • Bioenergiale riigiabi andmisel tuleb tagada, et järgitud on jäätmehierarhiat ja puidu kaskaadkasutuse põhimõtet, et muuta minimaalseks kvaliteetse ümarpuidu kasutamist energiaks (energiapuiduks ei tohi minna ka kännud, juured, sae- ja vineeripalgid st toetust anda ei tohi).
  • Biomassi kasutavate jaamade nimisoojusvõimsuse lävendit on alandatud 20 MW-lt 5 MW-ile, millisest piirist alates on jaam kohustatud kasutama vaid säästlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi ning ka seda tõendama. Lisaks peavad kõik alates 5 MW võimsusega olemasolevad ja uued jaamad vähendama oma kasvuhoonegaaside emissioone 70% ning alates aastast 2026 80%.
  • Bioenergiaks ei tohi enam kasutada primaarmetsadest või bioloogiliselt mitmekesistest metsadest ega ka märgaladelt või turbaaladelt saadavat puitu.

Anna teada, mida arvad Euroopa Komisjoni taastuvenergia direktiivi uuendamise ettepanekust. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. septembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.