Mida arvad ühekordselt kasutatavate plasttoodete vähendamisega seotud plaanitavatest muudatustest?

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904. Direktiivi ülevõtmise ja eelnõu peamine eesmärk on kehtestada meetmed, millega vältida ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale.

Keda mõjutab?

• pakendiettevõtjaid
• joogipakendite ja jookide tootjaid
• toitlustusettevõtjaid
• teatud kaubandusettevõtjaid
• festivalide korraldajaid

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

1) Ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise vähendamise meetmed

• Eelnõu paneb pakendiettevõtjale kohustuse võtta kasutusele vajalikud meetmed, et saavutada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite (nt salatikarp) ja joogitopside (nt kohvitops) tarbimise ambitsioonikas ja pidev vähenemine (vt eelnõu § 2 punkt 5). Igal pakendiettevõtjal on võimalik ise otsustada, milliseid meetmeid ning millises ajaraamis rakendada.
• Toidupakend on eelnõu tähenduses kaanega või kaaneta anum, millest pakutakse tarbimiseks kohapeal või kaasavõtmiseks mõeldud valmistoitu, mida tavaliselt tarbitakse anumast ja mis on valmis tarbimiseks ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta (vt eelnõu § 2 punkt 2).
• Pakendiettevõtja peab saavutama ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise mõõdetava vähenemise 2026. aastaks (vt eelnõu § 2 punkt 5).
• Eelnõus on kirjas, et pakendiettevõtja peab koostama tegevuskava, milles tuleb kirjeldada meetmeid, mida rakendatakse ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kasutamise vähendamiseks. Selline tegevuskava tuleb avaldada ettevõtte veebilehel (vt eelnõu § 2 punkt 5).
• Eelnõuga lisandub pakendiettevõtjale kohustus esitada pakendiregistrisse andmed ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta (vt eelnõu § 2 punkt 22). Need andmed on vajalikud selleks, et riik saaks hinnata, kas pakendiettevõtja on vähendanud 2026. aastaks toidupakendite ja joogitopside kasutamist.
• Eelnõu varasemas versioonis sisaldus nõue, et pakendiettevõtja peab müügikohas toidupakendile ja joogitopsile kehtestama müügihinna, mis ei või olla väiksem kui 0,50 eurot. Keskkonnaministeerium on selle nõude kehtestamisest loobunud. Lisaks on eelnõust välja jäänud korduskasutuspakenditega seotud nõuded.

2) Pakendiettevõtja kohustus tagada oma müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti kogumine

• Eelnõu paneb pakendiettevõtjale kohustuse tagada müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti kogumise võimalus pakendatud kauba lõppkasutajale või tarbijale (vt eelnõu § 2 punkt 5). See tähendab, et pakendit tuleb muudest jäätmeliikidest eraldi koguda.

3) Kaob väiksemate pakendiettevõtjate erisus

• Eelnõu kaotab pakendiseadusest erisuse, mis vabastas väiksemad pakendiettevõtjad teatud kohustusest. Näiteks kehtiva seaduse kohaselt ei pea ettevõtja, kes laseb aastas turule alla 100 kg plasti ja alla 200 kg muid pakendimaterjali liike, esitama pakendiregistrisse pakendite andmeid isegi juhul, kui ta ei ole oma kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile. Edaspidi selline erisus kaob (vt eelnõu § 2 punkt 17). See tähendab, et edaspidi peavad pakendiseaduse nõudeid täitma kõik pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupasid, olenemata turule lastud pakendite kogusest.

4) Arvestuse pidamine kilekottide üle

• Kui praegu on tarbijatele müüdavate ja tasuta antavate õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide kohta arvestuse pidamise ja andmete esitamise nõue pakendiettevõtjatel, kelle müügipind on üle 100 m2, siis eelnõu kohaselt on edaspidi see kohustus kõikidel pakendiettevõtjatel, kes müügikohas müüvad või annavad tarbijatele tasuta õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte (vt eelnõu § 2 punkt 24).

5) Teatud toodete turule laskmise keeld

• Eelnõu jõustumise hetkest on keelatud esmakordselt turule lasta järgmisi ühekordselt kasutatavaid plasttooteid: vatitikuvarred, söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, tavatarbijale kasutamiseks mõeldud õhupallide varred, vahtpolüstüreenist valmistatud toidu- ja joogipakendid ning joogitopsid (vt eelnõu § 1 punkt 4).

• Pakendiettevõtjal on keelatud turule lasta ka oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud tooteid (vt eelnõu § 1 punkt 4).
• Turule laskmine on toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine. Seega puudutab turule laskmise piirang eelkõige tootjaid ja maaletoojaid.

6) Plasti sisaldavatele joogipakenditele rakenduvad nõuded

• Kuni 3 liitrit mahutavad joogipakendeid, millel on plastist valmistatud korgid ja kaaned, võib eelnõu kohaselt turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendite külge. Nõue hakkab kehtima alates 3. juulist 2024 turule lastavatele kuni 3 liitrit mahutavatele plastist joogipakenditele (vt eelnõu § 2 punkt 30).
• Alates 2025. aastast peab ühekordselt kasutatavate joogipudelite koostises, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid), olema vähemalt 25% ringlusse võetud plasti, arvutatuna kõikide Eestis turule lastud PET-pudelite keskmisena. Alates 2030. aastast peab see määr olema 25% asemel 30% (vt eelnõu § 2 punkt 30).

7) Plasti sisaldavate toodete märgistusnõuded

• Plasti sisaldavad tooted, mis lastakse esmakordselt Eesti turule, peavad kandma märgistust, millega teavitatakse tarbijat plasti olemasolust tootes ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist ning mõjust keskkonnale. Need tooted on järgmised: 1) hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid (märgistus peab olema kantud toote pakendile) (vt eelnõu § 1 punkt 4); 2) niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises kasutamiseks (märgistus peab olema kantud toote pakendile) (vt eelnõu § 1 punkt 4); 3) filtriga tubakatooted ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid (märgistus peab olema kantud toote pakendile) (vt eelnõu § 1 punkt 4);

4) joogitopsid (märgistus peab olema kantud tootele) (vt eelnõu § 2 punkt 20).

8) Laiendatud tootjavastutusega seotud muudatused

• Eelnõu kohaselt tuleb laiendatud tootjavastutuse süsteemid luua järgmiste toodete osas:

1) plasti sisaldavate isiklikuks tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberite,

2) õhupallide,

3) filtriga tubakatoodete ja koos tubakatoodetega kasutamiseks mõeldud filtrite jaoks,

4) plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele (vt eelnõu § 1 punkt 8).

• Plasti sisaldavate toidupakendite, painduvast materjalist valmistatud pakkide ja pakkematerjalide, kuni kolm liitrit mahutavate joogipakendite, joogitopside ning õhukeste ja eriti õhukeste kilekottide tootjad peavad kandma lisaks järgmised kulud:

1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;

2) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud;

3) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud (vt eelnõu § 2 punkt 7).

• Isiklikuks tarbeks mõeldud plasti sisaldavate niisutatud pühkepaberite ja õhupallide tootjad ning peavad kandma järgmised kulud:

1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;

2) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud;

3) andmete kogumise ja aruandluse kulud (vt eelnõu § 1 punkt 11).

• Plasti sisaldava filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite tootjad peavad kandma järgmised kulud:

1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;

2) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud;

3) andmete kogumise ja aruandluse kulud;

4) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud (vt eelnõu § 1 punkt 11).

• Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad peavad kandma järgmised kulud:

1) kulud, mis on seotud plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega;

2) kulud, mis tulenevad plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes direktiivi artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetest (vt eelnõu § 1 punkt 14).

• Uued tootjavastutussüsteemid tuleb luua hiljemalt 31. detsembril 2024, kuid enne 4. juulit 2018 kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide ja plasti sisaldavate filtriga tubakatoodete ning tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite puhul alates 5. jaanuarist 2023 (vt eelnõu § 1 punkt 19).

9) Avalike üritustega seotud muudatus

• Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama, et tema haldusterritooriumil toimuvatel avalikel üritustel kasutatakse toidu ja joogi serveerimiseks korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu (vt eelnõu § 2 punkt 5). Kohaliku omavalitsuse üksus peab nõuded üle võtma hiljemalt 1. jaanuariks 2024 (vt eelnõu § 2 punkt 33).

Millal jõustuvad muudatused?
Suurem osas eelnõus sisalduvatest muudatustest jõustub üldises korras. Täpne jõustumise kuupäev ei ole veel teada.

Anna teada, mida arvad ühekordseid plasttooteid puudutavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 17. märtsiks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.